kolmapäev, 11. veebruar 2009

Pain

Andke mulle nüüd kõik kohe alguses andeks, aga siit see tuleb. See, kes seda loeb, teeb seda ainult omal vastutusel ja mind pole mõtet milleski pärast süüdistama hakata.

Ärkasin hommikul kella kuue paiku kohutava seljavalu pärast. Jay! Mul on see jama varem ka olnud, seega juba tean, mida kasutada ning mida mitte. Sel korral on valu rohkem nagu ühel pool. Arsti juurde minemist ei tasu mulle soovitada, sest sinna ma lihtsalt ei lähe! Selge? Seega oigasin oma suures valus ning määrisin Olfenit seljale. Super! Jah, ma olen vahel nagu mingi vanaeit, aga selles ei ole ju mina süüdi.

Ka täna ei jõudnud kooli. Mõte valutava seljaga libedale jääle lehma mängima minna polnud just kõige meeldivam. Mul on niigi valus, pole vaja seda äkiliste liigutuste - hullem veel, kukkumisega - hullemaks ajada. Kõige toredam on loomulikult see, et kummardada, istuda ning siis jälle tõusta on jube "mugav". Ema ütles, et ma valuvaigistit võtaksin, aga ma ei taha. Mul on tablettidest kõrini. Jah, kõrini!!!

Ma olen 18, aga kogu hädade juures võiks arvata, et olen 81. Ärge mõelgegi naerda. Tänase päeva lõpuks hakkas mu parem põlv ka taas valutama. See sitavares teeb seda vahetevahel. Mingi vana vigastus, mis ikka ja jälle tunda annab. Te peaksite tegelikult kuulma, kuidas ta vahel raksub. Tegelikult raksuvad mu kõik liigesed, aga see parem põlv on lihtsalt super.

Läksin eile suhtkoht vara magama. Pool kolm on minu maailmas vara! Selle asemel, et ilusti pea padjale panna ja kohe uinuda, vahtisin mina lage. Kuna kuu ka ilusti paistis, siis oli väljas suhteliselt valge. Ma otsustasin kella mitte vaadata. Mingi hetk aga puhkesin lihtsalt nutma. Töinasin seal nagu segane ja lootsin, et õde üles ei aja. See magas nagu nott rahus edasi.

Seal ma siis olin - vahtisin valget lage (ausõna, ma värvin selle varsti mingit teist värvi) ning nutsin. Ei saanud aru, mis kurat mul viga on. (Ma pole kunagi aru saanud, mis kurat mul viga on.) Sama äkki, kui see kõik hakkas, see ka lakkas. Oleks kõik asjad nii lihtsad...

Viimane kord, kui ma nutsin, töinasin ma ikka väga pikalt. Pärast olid silmad nii paistes, et kohutav oli peeglisse vaadata. Pea hakkas ka valutama. Sel korral ma arusaadavatel põhjustel peeglisse vaatama ei hakanud. Pea ka valutama ei hakanud.

Nüüd lähen ma otsin midagi juua ning võtan ikkagi valuvaigistit. Ma ei suuda muudmoodi enam...

6 kommentaari:

  1. võtsin riski ja lugesin läbi x)

    Aga jh... ega seda pole küll nüüd vaja et sa kukuksid ka veel.

    Having a breakdown or smth? Anyways, let it all out my sweatheart (AA)

    VastaKustuta
  2. I had a little breakdown... sweatheart?

    Jah, mulle kukkuda ei meeldi xD

    VastaKustuta
  3. u dont like sweatheart x)?

    mulle ka mitte... oleneb muidugi kus ja kuhu x)

    VastaKustuta
  4. sweatheart is fun ;) we'll keep it :D

    Kui maandumine on pehme, siis võin kukkuda küll xD

    VastaKustuta
  5. sama x)... padjahunnikusse kukkumisest küll ära ei ütleks x)

    VastaKustuta
  6. täpselt ;) that would be fun x)

    VastaKustuta