esmaspäev, 17. november 2008

Seinale Kirjutatud Read

Vihmapiisad peksavad vastu aknaklaasi
Viimane punane roos närbub kristallvaasi
Kurgus kipitavad pisarad langemast keelduvad
Kõik valgusekiired musta masendusse neelduvad
Tuule sosin vanad armid lahti taas kisub
Ümberringi on kõikjal vaid see vana risu
Õudusunenäod tulemiseks sult kunagi luba ei küsi
Su ees kõrgub valge sein, kirjutamiseks käes süsi
Meie kõigi elusid korraldab saatusesõrm
Sul janu on justkui su ees laiuks kõrb
Aga ei, see on sinu enda loodud väike maailm
Juba ammu tegelikkust ei seleta su kumbki silm
Musta söega kirjutad seinale need read:
"Ma olen lihtsurelik, ka mul on vead."

Elekter kaob ja pimeduses küünla süütad
Iseennastki kõigi oma juttudega tüütad
Nurgas maas on suur vana roostes kööginuga
Uued mõõtmed on saanud hämaras su valge tuba
Viskud põrandale ja vahid tühjalt toalakke
Naerad, sest loodad liigutada oma ajurakke
Otsid vastuseid teistest, kuid need on sinu sees
Järsku tunned, et justkui lebaksid jääkülmas vees
Mälestused tulevadki su juurde tulvaveega
Ära tahaksid nad uhtuda aga oma silmaveega
Kargad püsti ja tormad noa juurde pimedasse toanurka
Sa poleks kunagi uskunud, et end lõikad selles urkas
Oma verega kirjutad seinale uued read:
"Sind, mu arm, surmatunnini ma nean."

2 kommentaari: