Plastmassist Imedemaa

14. veebruar

2012-02-14T18:26:00.000+02:00

Head sõbrapäeva kõigile!

If You Leave Me I'll Kill You

2012-02-14T12:46:00.000+02:00

Kuna täna on selline tähtis päev, siis ma mõtlesin kaua, millist pala teile soovitada. Otsustasin lõpuks ühe kauni armastuslaulu kasuks. Enjoy!

All is not well

2012-02-11T23:13:00.000+02:00

Mis juhtub lapsega varsti peale seda, kui ta esimest korda lasteaeda saata? Ta jääb haigeks. Nii juhtus ka minuga. Tegelikult ei saa ma oma haiguses lasteaeda süüdistada, aga nalja teha võib ju ikka. Terve selle nädala olen voodis veetnud ja vaikselt hinge heita üritanud. Olgu, tunnistan, et tegelikult seda viimast ikka ei teinud, kuigi vahepeal oli küll selline tunne, et nüüd on minek. Palaviku süü arvatavasti.

Kõik algas ööl vastu esmaspäeva, kui ma magada ei saanud. Hommikul panin korraliku roobi maha ja lõdisesin teki all, näost hall ja oksenire suunurgas. Kas pole mitte ilus vaatepilt? Mingi hetk üritasin jogurtit süüa ja olin õnnelik, et see sisse jäi. Ära hõiska enne õhtut ehk see tuli siiski sama teed pidi välja, olgugi et paar tundi hiljem. Nii palju oligi minu väikesest komatoossest uinakust kasu. Kõrge palaviku ja koomalaadse seisundi tähe all möödus kaks päeva, kolmapäevast alates olin võimeline ümberringi toimuvast aru saama ning isegi reageerisin. Tunnistan, reaktsioonikiirust polnud ollagi, isegi teod liiguvad kiiremini, aga polnud midagi parata.

Neljapäeval käis õde külmetusega arsti juures ning too küsis, et millal mina siis tema juurde lähen. Kui mulle elu armas ei oleks, siis läheks küll arstile, aga isegi palavikuga ei tee ma nii lolli otsust. Pealegi, asi tundub praeguseks - ptüi-ptüi-ptüi - möödas olevat. Polnudki ~~seekord~~ arsti vaja. Nüüd tuleb aga ennast hoida, sest maakonna perearstid ennustavad, et gripilaadsed viirused tulevad meile märtsis. Äkki oleks pidanud ikkagi end perearstile näitama? Siis ehk oleks öeldud, et need viirused on juba kohal.

Väga raske on terve nädal kodus voodis passida, igav hakkab. Poleks arvanudki, et ma kunagi nii ütlen või, mis veel hullem, kirjutan. Raiun kivisse, et ka tulevased põlved seda ajaloolist hetke hiljem tunnistada saaks. Ajalugu on selleks ajaks küll juba tehtud. Mina, kes ma üksvahe muud ei teinudki, kui et lamasin kodus (või haiglas) voodis, millekski muuks lihtsalt ei jätkunud eriti jõudu. Nüüd pean ma sellist asja igavaks nagu iga normaalne inimene, kes kogu aeg ühest kohast teise jookseb, sest tal on nii palju vaja ära teha ja ööpäevas on ainult 24 tundi. Millal see küll juhtus? Millal minust selline rattas jooksev orav sai?

Homme tööle minnes panen endale fooliumit mütsi sisse, ehk hoiab sooja. Ja labakud panen kätte, sest mu parem käsi on üsna külma poolt räsitud juba. Välikäimla rõõmud, höhöhö. Tegelikult tuleks mingi aeg kõrvitsaseemneid röstida, sest kuivatatud õunad üksi ei paku enam pinget. Kõrvitsaseemneid ju ikka veel võib süüa?

Genuinely Bad

2012-02-07T23:02:00.000+02:00

the kids are alright

2012-02-06T04:06:00.000+02:00

Lubaduse huvitavamat elu elada olen ma nüüdseks juba täide viinud. Nädala viimased tööpäevad venisid ikka üsna pikaks, 12 ja 15 tundi. Väga tore on hommikul kell kaheksa lasteaeda minna ning kella neljast kooli koristama hakata. Kõige toredam kogu asja juures on see, et sa pole öösel magada saanud. Ma ei saa ise ka aru, kuidas ma need kaks päeva üle elasin, aga tõsi on see, et ma olen veel elus ja ühes tükis. Ma ei saa öelda, et ma terve olen, sest kahjuks pole see nii, aga sellest hiljem (või mitte kunagi).

Võib-olla pean tõesti õppima ei ütlema, aga õnneks ei kahetse ma seekord, et nõustusin. Kuna külma ilma tõttu oli vähem lapsi ka lasteaias, siis oli see üsna normaalne. Pealegi meeldin ma mingil imelikul põhjusel lastele. Ise ei saa ma küll aru, miks peaks ma üldse kellelegi meeldima. Võib-olla on mu lõust lihtsalt nii naljakas või midagi. Lasteaia õpetaja abi olla polegi nii hirmus, soovitan kõigile, kellele lapsed meeldivad. Neile, kes lapsi vihkavad, on selline töö vastunäidustatud. Toitu serveerida, nõusid pesta, koristada ja voodilinu vahetada peaksid kõik oskama. Ükski tegevus pole ju kontimurdev. Külmaga õue ei minda, soojema ilmaga tuleb aidata lastel ka riidesse panna, sest seda ise tehes on kapuutsid näo ees ja vasaku jala saabas paremas jalas.

Armas on aga see, et esimese päeva lõpuks küsiti kasvatajalt, kas mina siis enam ei käi, kui nende tavaline "tädi" terveks saab. Selline asi teeb ka minusuguse jääkuninganna südame soojaks. Hiljem kuulsin, et lapsed olid veel kaklema läinud, sest kõik tahtsid minu joonistatud pilti endale. Joonista siis veel laste ~~käsu~~ palve peale printsesse ja losse ja lilli. Tahad head teha, aga pärast lendab verd ja pisaraid. Ei, ärge muretsege, füüsiliseks vägivallaks ei läinud, lapsed lihtsalt vaidlesid ja igaüks tahtis pilti endale. Ma arvan, et pildist poleks midagi järgi jäänud, kui nad olekski päriselt karvupidi kokku läinud.

Tegelikult peaksin ma praegu magama ning hommikul kell pool seitse üles ärkama, aga ma ei ole hetkel kindel, et sellest asja saab. Nagu ma eespool mainisin, siis pole ma hetkel just päris terve...

Can we live through February?

2012-02-01T05:47:00.000+02:00

Tere ilusat veebruarikuud. Ei, õnneks ei ole ma surnuks külmunud. Veel.

Olen mitmeid kordi postitust alustanud, aga keda ühe lihtlabase koristajamuti pihtimused ikka huvitavad. Oleks ma mingi modell või midagi, siis veel. Või, mis veel parem, arst. Samas, mind lastaks siis lahti ja süüdistataks laimamises ja sajas muus surmapatus. Kui ma parasjagu peldikupotte ei küüri või mopiga ei vehi, siis vaatan ma arvutist mingit filmi või telekast Miami Inki ja LA Inki. Discovery Travel & Livingu pealt, kui keegi veel ei tea. Veel kuulan ma muusikat ja surfan sihitult internetis, mistõttu ma tavaliselt pool päeva maha magan. Mitte, et see kedagi peale minu segaks. Kui päris aus olla, siis ma loen ka. Nii palju kui võimalik.

Ühesõnaga on mul igav tööinimese elu. Kui kass kuskile ei oksenda või põrandale ei situ, on tõesti igav. Kui lapsed prügikasti ei situ või akrüülvärvidega kraanikausse ja aknaklaase ei maali, siis on igav. Mingil tasandil olen ma selle igavaga hetkel isegi rahul. Justkui nii see peakski olema, vähemalt praegu. Vähemalt raha voolab sisse. Vähe ja korra kuus, aga seegi parem kui mitte midagi.

Ainus, millega ma rahul ei ole, on see pagana külm. Mulle meeldib lumi ja talvised pildid jms, aga ilm võiks natukene soojem olla. Või siis see vana sara vähemalt sooja hoida. Ahi on soe, aga toas on külm. Mul on villased sokid jalas ja kampsun seljas ning olen teki sees, aga ikka pole piisavalt soe. Paneks kindad ka kätte, aga siis oleks üsna tülikas trükkida ning sõrmedeta kinnastest poleks hetkel mingit kasu. Sittagi pole muutunud, võiks selle kõige peale öelda. Muutunud on võib-olla ainult see, et ma pole nii depressiivne enam. Hurraa, elagu mina!

Ma üritan nüüd rohkem blogida ning huvitavamat elu elada, teie üritage tihastele pekki pannes mitte jalaluud murda.

Beep

2012-01-30T23:41:00.003+02:00

Lõpp on parim ;)

extravagant and full of humour

2012-01-27T04:15:00.000+02:00

"Art produces ugly things which frequently become more beautiful with time. Fashion, on the other hand, produces beautiful things which always become ugly with time." - Jean Cocteau

The Fine Art Of Poisoning

2012-01-23T16:22:00.000+02:00

Nice and slow

Misfortune will flow

But who will know?

Operatsioon Megaupload

2012-01-20T03:22:00.001+02:00

Arvan, et küberruumis pole vist inimest, kes poleks kunagi kuulnud sellisest toredast lehest nagu Megaupload. Igatahes pandi see nüüd kinni ja käib juurdlus. See aga ei meeldinud paljudele. Võib-olla olete kuulnud sellisest "liikumisest" nagu Anonymous. Oma osa on saanud nii FBI, Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium, Universal ja Warner ja nii mõnigi teine organisatsioon. Kõigi mainitute veebilehed on maas ja selle taga on just Anonymous. Kogu tegevus koondub nime Operation Megaupload alla ehk käimas on Operatsioon Megaupload. Millega see kõik lõpeb, seda ei tea keegi...

goodies

2012-01-18T01:50:00.001+02:00

Peale jõule tegin ma mõned vajalikud ostud. Küll on hea enda higi ja vaevaga teenitud raha eest midagi soetada. Ostsin endale uue koti, sest mu vana ja ustav must kaaslane polnud enam parimas konditsioonis. Peale selle ostsin kalendermärkmiku, et ma mitte midagi enam ära ei unustaks. Siiamaani on see üsnagi vajalikuks osutunud.

Ostsin endale uue huuleläike, sest vana sai otsa. Ka sai soetatud lauvärvipalett, sest pidulikel puhkudel on vaja natuke värvi lisada. (Tegelikult on asi rohkem selles, et õel oleks, kellelt roosat lauvärvi laenata.) Sellest ilusast lillelisest kaustikust saab mu uus päevik. Või noh, sinna lähevad rohkem kirja mõned ideed ja luuletused ja unenäod ja vahel eksib mõni joonistus ära. Südant pole eriti puistata vaja, vähemalt praegu.

been known to gag and sometimes puke

2012-01-17T00:44:00.000+02:00

Kas ma tundsin end hästi? Ei. Kas ma tundsin end piisavalt hästi, et tööle minna? Jah. Kas see oli tark mõte? Arvatavasti mitte. Kas see oli vajalik? Jah...

Minu nädalavahetus algas väga kenasti: ööl vastu laupäeva hakkas kõht valutama ning mul tõusis palavik. Hommikul ropsisin ma oma sisisikonna, millest osa tuli nina kaudu, välja. Palavikku oli üle 38 kraadi ning mul olid ikka veel külmavärinad. Pole mõtet vist lisada, et ülejäänud päeva veetsin mingis häguses udus, ilma et oleks päris täpselt aru saanud, mis ümberringi toimus. Vaatasin vahepeal Top Geari sest midagi muud ma teha ei suutnud. Seda ka alles siis, kui Paracetamoli võtmisest oli möödas poolteist tundi ja ma suutsin lõpuks silmi jälle lahti hoida. Poolteist tundi on natuke liiga pikk aeg, või mis? Vähemalt pole mul vaja karta maksakahjustust või üledoosi, mis on mõlemad selle toreda rohu kurikuulsaks lausa teinud. Kuigi jah, sellist statistikat vist palju ei kajastata.

Eilse ehk siis pühapäeva veetsin ma täieliku elava laibana. Ma ei suutnud mitte kui midagi teha, keha oli nii nõrk. Õnneks luud-kondid enam ei valutanud, maosisu vales suunas ei liikunud ning isegi kõrge palavik oli kadunud. Imeline tervenemine! Kuigi jah, ega ma tänagi veel oma tavalises konditsioonis ei olnud. Ehk homme...

Igatahes on selle aasta haiguste konto avatud. Jääme lisa ootama. Või siis mitte.

This Is Gonna Hurt

2012-01-16T17:13:00.002+02:00

vürtsikad porgandimuffinid

2012-01-15T20:21:00.000+02:00

100 g pehmet võid
1,25 dl fariinisuhkrut
1 toasoe muna
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
100 ml toasooja piima
piparkoogimaitseainet
(kardemoni, muskaati)
2 dl riivitud porgandit
poole apelsini koor ja mahl

Sega jahu, küpsetuspulber ja maitseained. Vahusta või suhkruga, lisa muna ja jätka vahustamist. Lisa riivitu porgand, apelsinikoor ja -mahl ja sega ühtlaseks. Lisa vaheldumisi jahu ja piim ning sega veelkord tainas kergelt läbi. Tõsta paberiga vooderdateud muffinivormidesse või silikoonvormi ja küpseta eelkuumutatud ahju keskosas 220 kraadi juures umbes 15-20 min.*

Päris mõnusa maitsega muffinid. Tegin neid mitu korda ning ühel päeval võtsin tööle ka kaasa. Kõigile meeldisid, kes sõid. Originaalretseptis on ka ingverikreem, aga kuna kõik siin ingverist just vaimustuses pole, siis selle jätsin ära.

*Retsepti otsa komistasin selles blogis ringi vaadates.

It’s black or green or inbetween, sometimes it looks like weed

2012-01-11T17:56:00.001+02:00

Detsembris ostsin ma endale paar väikest teega seotud asjakest. Esimesena leidis tee minuni teepakialus. See on ilusti kannukujuline ja puha. Mulle meeldis see rohkem, kui teine, mis oli ümmargusem ning millele oli "TEA" peale kirjutatud. Peale jõule ostsin ma endale teesõela, mis on ilusas punases tassis. Sõela küljes on väike muffin, mis siis tassist välja ikka jääb. (Juhuks, kui keegi ise selle peale ei tulnud.)

Vasakpoolsel pildil on üks mu lemmikjooke - mustsõstra ürdijook. Mõnusa lõhnaga energiapomm. Kuna see on veidi hapuka maitsega, siis soovitan magusaarmastajatel mesi või suhkur käepärast hoida. Samal pildil on veel Hixi kingitus mulle, genmaicha ehk pruuni riisi tee. Seda kutsutakse ka popcorniteeks. Lõhn pole just kõige parem, aga maitse iseenesest on küll. Parempoolsel pildil on mate koos lisanditega. Näiteks on seal ananassi ja teisi puuvilju. Valges pakis on kookosetee. Tegu kõige tavalisema musta teega, millele on lisatud kookost ja isegi rukkilille. Kookoselõhn täidab ruumi, kui tee tõmbab ning kookos teeb tee magusamaks. Minu arvates on tee lausa kreemja maitsega.

Genmaicha

Mate

Naersin juba, et meil on kööki veel ühte kappi vaja, sest kõik need teed võtavad üsnagi palju ruumi. Peale nende, mis piltidel, on mul veel mitu taimeteed. Lisaks on veel kõik need erinevad pakiteed.

Vahel mõtlen, et peaks lausa uue märksõna olemasolevatele lisama. Selleks oleks muidugi tee, et kõik teesõbrad mu teeteemalised postitused ilusti-kenasti üles leiaks.

9. jaanuar

2012-01-09T23:08:00.000+02:00

Meil käis täna postiljon. Tõi mulle paar maksikirja. Nii vähe ongi vaja, et nädala esimene päev ilusaks ja toredaks muuta. Täiesti juhuslikult saabusid raamat ja album samal päeval. Öelge siis veel, et juhuseid pole olemas.

Zydrate Anatomy

2012-01-09T18:17:00.000+02:00

Peale väikest puhkust on taas aega nädala soovitusteks. Selle aasta esimene soovitus ongi teie ees. Jah, siin laulab ka Paris Hilton. Võib-olla tuleb mõnele kasuks see video, mis on tegelikult väike katkend filmist.

The future holds a lion's heart ehk konsulteerisin oraakliga ka sel aastal

2012-01-05T00:55:00.000+02:00

Nagu eelmise aasta alguses, nii ka sel aastal. Winamp shuffle'i peale ning tulevikku ennustama.

1. Kuhu ma olen jõudnud aasta 2012 alguseks?

Cher Lloyd - Beautiful People

And it's beautiful people like you
Who suck the life right outta my heart

Nojah, kui te nii ütlete.

2. Aasta 2012 põhiülesanne

Electric Six - Gay Bar

Selge, ma pean avama järjekordse geiklubi. Nüüd ma siis tean, mis ma sel aastal tegema pean. Ma loodan, et kliente ikka jätkuks, sest muidu ma ei viitsi sellega vaeva nägema hakata...

3. Eneseteostus aastal 2012. Minu „mina“ 2012. aastal

Anouk - Nobody's Wife

4. Rahaasjad aastal 2012

Emma Dean - Stuck In The Mud

Kui see peaks mulle nüüd midagi raha kohta ütlema, siis olen mina lihtsalt liiga loll, et aru saada.

5. Sugulased ja naabrid 2012. aastal

Terra Naomi - Up Here

And up here I am who I am
And if you don't like it then fuck you, man

6. Kodu aastal 2012

Bitter Ruin - Beware

Tuleb omas kodus ettevaatlik olla. Huvitav...

7. Armastus aastal 2012

Lady Gaga - Bad Romance

See lugu räägib enda eest :)

8. Tervis aastal 2012

Gin Wigmore - Devil In Me

Tundub, et tervisega midagi väga hullu ei ole.

9. Partnerlus aastal 2012

My Chemical Romance - Famous Last Words

10. Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks aastal 2012

Joy Williams - Speaking A Dead Language

brick by brick we started crumbling
if we don't stop, it's gonna fall

Kas keegi oskab siis midagi välja lugeda? Ei? Mina ka mitte.

11. Reisid aastal 2012

Darren Hayes - Sing To Me

Maybe we're just lost at sea

See on ainus, mida ma selle loo puhul reisimisega seostada suudan.

12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2012

Darren Hayes - Words

Now I wanna coax you from your hell
Into an alley, the hidden valley
Where the truth can surely spill
I wanna take the weight that drags you to the ground
Spare this treasure that I found

13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2012

Aretha Franklin - Respect

R-E-S-P-E-C-T
Find out what it means to me

Mingi austus peab ka ikka olema.

14. Saladused, aga ka protsessid minu alateadvuses, mida ise ei tunneta, aastal 2012

Gary Moore - Still Got The Blues

So long, it was so long ago
But I've still got the blues for you

15. Kuhu olen jõudnud aasta 2012 lõpuks

Amanda Palmer - Bad Wine And Lemon Cake (ft The Jane Austen Argument)

Don't you worry I'm completely fine, I'm fine
I'm just so fucking fine

head uut aastat!

2012-01-01T07:20:00.000+02:00

Sooner or later we'll be lookin' back on everything...

2011-12-31T01:29:00.002+02:00

Aeg taas üks aasta kokku võtta. Pean kurbusega tõdema, et blogisin sel aastal üsnagi vähe. Päriselu hakkas vaikselt segama, mis muud. Nüüd siis aga iga kuu esimese postituse esimene lause ning iga kuu juurde ka üks muusikapala.

Jaanuar

Ennustamine on tänamatu töö, aga praegu on aeg just seda teha.

Veebruar

Selle aasta esimesed.

Märts

For there's toast and honey

Aprill

Siit leidsin taaskord midagi toredat.

Mai

Mul tuli ilge tahtmine teiega veidi muusikat jagada.

Juuni

Suur oli mu õõvastus, kui eelmine nädal kaalule astusin.

Juuli

Palun väga vabandust, et viimasel ajal eriti kirjutanud ei ole.

August

...what a way to make a livin'

September

Mul on siiralt hea meel teile teatada, et ma olen veel elus ja terve.

Oktoober

The sound tires on my lips

November

Ja inimesed veel mõtlevad, miks mulle Sheldon meeldib.

Detsember

Ma olen kõigest kaks päeva tagasi tööl olnud, aga juba kahetsen, et nõustusin.

christmas time

2011-12-30T19:53:00.000+02:00

super freak

2011-12-19T14:37:00.001+02:00

Mõelge kõik siis enne järele, kas tahate lastele ikka jõuluvana kutsuda ;)

Be a child at Christmas time...

2011-12-18T01:37:00.001+02:00

Paras aeg jälle kümme asja ritta seada :)

1. Piparkoogid. Millal siis veel, kui mitte jõuluajal? Poes on igasuguseid erinevaid piparkooke, aga kõige paremad on ikkagi enda küpsetatud ja kaunistatud. Õige piparkoogitainas tehakse päev või paar varem valmis ning kooke küpsetatakse ikka koos pere või sõpradega, oleneb inimese enda eelistustest.

2. Jõululaulud. Ma arvan, et praeguseks oleme jõuludele nii lähedale jõudnud, et võib neid kuulama hakata küll. Veab neil, kel siiamaani on õnnestunud jõulumuusikast eemale hoida, sest liiga palju head asja ajab südame pahaks ning jõululaupäeval ning -pühadel ei taha sellest enam isegi mõelda. Õnneks on mul sel aastal vedanud, nii et saan nüüd rahus vaikselt end jõulude lainele viia. Klassikaliste esitajate kõrval on minu playlistis ka Puppini Sisters ja isegi Lady Gaga. Usun, et mõni leiab endale lemmiku Michael Bublé või Scott Weilandi uuest jõulualbumist. Ei imestaks ka selle üle, kui esimesena mainitu kontserdipiletid nii mõnegi kuuse alla oma tee leiaksid.

3. Maiustused. Täna sööme kommi, homme sööme kommi... Advendikalendrist saab väikese šokolaadi, päkapikk toob midagi magusat sussi sisse, koolis antakse head ja paremat, mõni saab emme-issi töökohast kommikoti. Miks mitte poest ostetud kommikarbi asemel ise mõni maius valmistada? Retsepte leiab igast jõuluraamatust, laiast Internetist või naabrinaise käest. Nendega saab külalisi kostitada või siis ilusasse karpi panduna kellelegi kinkida.

4. Jõulumakaronid. Selveris nägin toredaid lastemakarone. Pakis on tähed, kuused ja isegi jõuluvanad. Ausalt öeldes on tegu ikkagi üsna kallite makaronidega. Samas ei tea ma, kui odavaid või kalleid mu lugejad muidu söövad. Lastele meeldivad makaronid, nii et enne jõule sobivad need vigurid väga hästi lauale panna. Samas, keegi ei keela külalistele just nendega tehtud makaronisalatit pakkuda.

5. Kuum siider. Glögi kõrval on mõnusaks kuumaks talvejoogiks loomulikult vürtsidega siider. Laisematele on asi aga väga lihtsaks tehtud, nimelt sobib Kiss Winter Apple ideaalselt kuumutamiseks. Keegi ei keela vürtsikat õunasiidrit ka külmalt juua, aga kuumast peast on ta minu arvates mitu korda parem. Soovitan natuke suhkrut lisada, sest muidu tõmbab mõnel joojal suu krimpsu.

6. Päkapikumütsid pole sugugi ainult laste pärusmaa, ka täiskasvanud võivad selle hooajakohase aksessuaariga ringi käia. Muidugi, nii mõnigi vaatab viltu, aga rohkem on neid, kelle näole see punane mütsike naeratuse või vähemalt muige toob.

7. Lumehelbed. Kuna lumega on meil kitsas, tuleb ise helbeid teha. Neid võib heegeldada, paberist meisterdada, joonistada või hoopiski Internetis teha.

8. Mandariinid. Ma arvan, et sellest saab igaüks ise aru.

9. Litrid, kristallid ja muu sädelev. Ehime kuuski ja ehime ennast. Just praegu on aeg, mil võime särada ja sädeleda. Kes kuusega võistelda ei taha, võib uue aasta saabudes ilutulestikuga võistelda. Sädelev kampsun, litridega top, kivikestega küüned - kõik on lubatud.

10. Õhtused jalutuskäigud. Just õhtuti on kõige toredam jõuluajal ringi liikuda, sest siis on kõik tuledesäras. Majade akendel on advendiküünlad, rõduservadel ja puudel on lambid. Kuna meil läheb üsna vara pimedaks, siis ei ole vaja hiliseid jalutuskäike karta, ka normaalsel ajal saab õige tunde kätte.

let it snow

2011-12-15T01:56:00.002+02:00

Emma Dean - Dr Dream and the Imaginary Pop Cabaret (2010)

2011-12-10T20:46:00.000+02:00

Hingekriipiv popkabaree. Just see sõnapaar iseloomustab austraallanna viimast albumit kõige paremini. Loomulikult on tegu veidi veidra kauamängivaga, aga ega selle nimi muud arvata lasegi. Kui Tori Amosest ja Amanda Palmerist enam ei piisa, siis on paras aeg ka Emma Dean oma lemmikute hulka lisada.

Albumi teine rada "Bigger Than You Bigger Than Me" räägib, nagu nimigi vihjab, unistusest olla osa millestki enamast, millestki suuremast. Ausalt öeldes preili Dean seda ongi, eriti tänu sellele albumile. On ju ammu teada, et enamus laule maailmas räägivad armastusest ning sellest ei pääse ka Emma. "Thieving Hearts" on uusklassikaline pala, mis räägib armastusest natuke teise nurga alt. Võib ju arvata, et sellest suurest tundest on raske uudsel moel pajatada, aga Emma tõestab vastupidist ja lausa kaks korda. Teiseks "asitõendiks" on "Thunder", mis võrdleb armastust kõuekõminaga, mis kõlab nagu bassihääl koori seas.

Emma on avameelne, nt kahtlustest rääkivas palas "Stuck In The Mud". Just see on ka üks albumi kõige hingekriipivamaid radu. Oma hirmudele vastu astumisest räägib emotsionaalne "Sincerely Fearful", mille muusika on aga kontrastselt lõbus. Hingekeeli puudutab ka ballaad "Something They Can Hold".

Albumi läbivaks motiiviks on Dr Dream, artisti ihupsühhiaater, keda tutvustatakse albumi avaloos ning keda Emma kutsub appi ka viimases palas. Albumit võibki seetõttu vaadelda kui Deani ja Dr Dreami vestlust, kujutletavat vestlust muidugi.

Kuigi album on välja antud juba eelmine aasta, jõudis Emma minu huviorbiiti alles tänavu. Ma ei kahetse seda hetkekski. See album sobib nagu rusikas silmaauku igaühele, kes armastab kabareed ja veidrusi, Dresden Dollsi ja leekivpunaseid juukseid, ausat lüürikat ja oskust pugeda hinge. Praegusel ajal võib öelda, et see on ka igati paslik jõuluvana kingikotti.

Emma koduleht, mida soovitan külastada kõigil, keda ta muusika rohkem huvitama hakkas. Tasuta failid allalaadimiseks, väikesed katkendid kuulamiseks ning võimalus kõik Emma albumid ja EP-d endale muretseda.

Let's waste time chasing cars

2011-12-08T19:31:00.001+02:00

kana-riisi vormiroog

2011-12-07T02:10:00.001+02:00

4 kana rinnafileetükki
2 dl riisi
1 sibul
1 kanapuljongikuubik
4-5 dl vett
1 tl karrit
Kaste:
200g hapukoort
1 tl salveid
1/2 tl sidrunipipart
1-2 küüslauguküünt
1/2 tl soola

Sega kastme materjal ning pane kanafileed sinna marinaadi; aseta paariks tunniks külmkappi. Aseta vormi riis, tükeldatud sibul, murendatud puljongikuubik, karri, vesi ja sega. Tõsta kanafileed vormi, vala kastmega üle. Küpsetada 175C kraadi juures tund.*

Kuna meil siin suuri sibulasõpru ei ole, siis jätsin sibula välja. Selle asemel oli hoopis kaks paprikat, et asi natuke värvilisem oleks. Pealegi, kõik oleme paprikasõbrad :D Küüslauk ja sool digimuundusid ka küüslaugusoolaks, sest see oli mul olemas, küüslauku polnud. Salvei jätsin välja, riisi ja vett panin rohkem. Ära sai see söödud ning isegi minu parajalt pirtsakas ema kiitis.

*Retsepti leidsin netiavarustes kolades täiesti kogemata siit.

santa baby

2011-12-07T00:22:00.000+02:00

Nagu me kõik teame, on käes imeline jõulukuu. Sel aastal ootame siin Plastmassist Imedemaal jõule taas natuke omamoodi. Siit siis avalöök:

I'm here trying to make a living

2011-12-03T04:25:00.000+02:00

Ma olen kõigest kaks päeva tagasi tööl olnud, aga juba kahetsen, et nõustusin. Taas pean mina teiste tegemata töö pärast end ribadeks tõmbama. Kuidagi tankisti tunne tekib. Teise peale kaevata ka ei taha. Pealegi, mis sa ikka kaebad, inimene lahkus ju juba töölt.

Esimene tööpäev oli muidugi kõige toredam. Prügikastis oli kellegi junn. Kurioosne on lugu seetõttu, et kõnealune prügikast on WC-poti kõrval. Arvestades seda, et see junn oli täiesti kuiv ja kõva, siis see ei olnud WC-potis käinud ja siis prügikasti pandud. Saan ainult õnnelik olla, et keegi polnud kabiiniust oma pasaga kokku määrinud, sest ma tean, et ka seda on juhtunud. Kas pole mitte tore koolis koristada?

Teise "kingituse" leidsin ma radiaatori alt. Nimelt oli seal mingi kilekotinutsakas. Üllatus-üllatus, kotis oli pool pätsi leiba. Mitte tavalist leiba, vaid kollase-rohelisekirjut pehmet haisvat leiba. Ma ei taha isegi mõelda, kaua see seal olnud oli. Samas, kilekotis ja radiaatori all soojas toimuvad sellised protsessid ka veidi kiiremini.

Mõni nõrganärvilisem paneks selliste asjade peale vist kohe ameti maha, aga mina olen karastunud juba. Üks kassidest soristas ju rahus minu nähes voodi peale, teine jookseb mööda maja ringi nii, et jupid voodis ja igal pool mujal. Viimane asi, millega Timmu hakkama sai, oli eriti tore. Ta ei piirdu enam sellega, et oma saagi mulle näha toob, nüüd peab ta selle mulle lausa sülle viskama. Mõnus on, kui verine hiir su sülle lendab samal ajal, kui sa sööd. Seega üks oma elu elav leivapäts ei tee mulle midagi. See paneb mind ainult imestama, kuidas mitte keegi seda enne ei märganud.

Kuna on detsember, siis see meenutab praegu vägisi advendikalendrit. Ma ei suuda isegi ette kujutada, millised üllatused mind veel ees oodata võivad. Ei tea, kas julgengi järgmisi luuke enam avada. Samas, viimasel päeval mu pangakonto vaid rõõmustab ja koos temaga ka mina.

marry the night

2011-12-02T22:11:00.000+02:00

look at those eyes

2011-11-30T23:36:00.000+02:00

Kellele lugu meeldima hakkas, see vaadaku ka siia.

maksakotletid

2011-11-30T23:32:00.001+02:00

300 g maksa
200 g kartulipüreed või keedetud kartuleid
2 muna
2 sibulat
2 sl rasva
soola, pipart, majoraani

Maks puhastatakse kelmest ja aetakse läbi hakklihamasina. Segatakse juurde kartulipüree, munad, rasvas praetud sibul ja maitseained. Vormitakse kotletid, veeretatakse riivsaias ja praetakse. Kui taigen jääb vedel, võib lisada veidi jahu või riivsaia ja tõsta lusikaga pannile.*

Kuna meil oli praetud maksa järel, siis kasutasin selle ära. Sibulat meie kotlettide sisse ei läinud, sest kõik ei söö sibulat. Päris head said. Raamatus on soovitatud serveerida porgandi-kapsa toorsalatiga, aga hapukurk sobis minu arvates nende kotlettide kõrvale imehästi.

* Retsept on pärit 1978. aasta raamatust "Lihatoidud", mille autoriteks on S. Masso ja O. Relve.

PS. Ärge muretsege, ei lähe toidublogiks kätte ära.

extraordinary beauty

2011-11-23T02:25:00.001+02:00

"I was thinking about a woman as an object of desire. We go to such lengths to adorn ourselves that we almost become our clothes or are taken over by them. This is a collection about excess - an exploration of ideals of beauty at their most extreme.” - Sarah Burton

I get by

2011-11-22T01:39:00.002+02:00

natuke ravimiteemal

2011-11-21T20:01:00.001+02:00

Ma tavaliselt ei võta sellistel teemadel sõna, aga ma ei saa sinna midagi parata, et pean end välja elama. Kas ma olen ainus loll, kes ei saa aru, mille kuradi pärast oleks vaja käsimüügiravimeid poes müüa? Mind ei huvita need, kes tulevad ütlema, et igal pool mujal maailmas saab valuvaigistit ka poest koos toidukaupadega osta. Kas on tõesti nii väga vaja olla ülejäänud maailma moodi?

Ma saan täiesti aru, et mõnes maapiirkonnas pole apteeki ning vanamemmedel ja -taatidel oleks hea külapoest ravimeid osta. Samas peaks kõik endale tunnistama, et enamus ravimeid, mida need vanurid võtavad, on paraku retseptiravimid ning nende ostmiseks tuleb ikkagi lähimasse apteeki minna, olgugi et see võib mitme kilomeetri kaugusel asuda.

Loomulikult mängib sellise asja pooldamises rolli ka inimeste enda laiskus. Üsna hea on ju minna poodi ning sealt koos muu vajalikuga ka ravimeid osta. Pole mitmesse kohta vaja minna. Kui nüüd aga täiesti ausad olla, siis on suurtes kaubanduskeskustes ka vähemalt üks apteek. Enamasti suletakse need küll veidi varem kui kogu keskus, aga lahti on need vähemalt kuueni küll. Igaüks peaks jõudma enne sulgemist apteegist läbi käia, peale seda on teiste ostude tegemiseks aega küll.

Mina ei leia, et müüjad oleksid pädevad inimestele ravimeid müüma. Esiteks ei oska enamus müüjaid oma kaupluses müüdavate kaupade kohta midagi öelda, mida oskaks nad öelda ravimite kohta. Teiseks tuleks neid pidevalt koolitada. Kust selle jaoks raha võetakse? Kolmandaks tuleb tunnistada, et kauplustes vahetuvad müüjad üsna tihti. Iga kuu on uued näod, kellele jälle kõike õpetada tuleb.

Veel tuleb tunnistada, et klienditeenindaja töö on üsnagi stressirohke. Kas tasub müüjate koormusele lisada veel ravimitega seonduv? See on ju ammu teada, et rahulolematu klient läheb elab end kassapidaja peal välja. Kujutage ette nüüd olukorda, kus valuvaigisti ei võtnud inimese valu ära ning ta läheb sõimab selle eest müüjat oma lähimas poes. Ilmselge, et müüja on süüdi, kuna tema müüs inimesele selle ravimi, mis ei mõju. Vahet pole, et tegelikult ei vastuta selle eest müüja.

Peale kõige selle on käsimüügiravimite ostmisel oht, et ostetakse midagi, mis ei sobi teiste ravimitega koos võtmiseks. Apteeker oskab ikka soovitada mingit muud ravimit, mis sama sümptomiga võitleb, aga mille toimeaine sobib ka näiteks võetavate retseptiravimite toimeainega. Võin elust üsna mitu näidet tuua. Viimatine on seotud valuvaigistite ja arsti kirjutatud retseptiravimiga. Nimelt tuli välja, et mõlemaid koos tarvitades võib inimene tõsise neerukahjustuse saada. Ei tea küll miks, aga arst unustas seda mainida.

Võib-olla tuleks lihtsalt sellises kohas, kus 5 apteeki lähestikku, mõni neist kinni panna ning avada kuskil maakohas hoopis apteek? On ka memmedel-taatidel kergem ning peale käsimüügiravimite saab ka kõik retseptiravimid ilusti kätte. Peaks piisama sellest, et toidulisandeid, millega nii mõnigi oma tervisele kasu asemel kahju teeb, saab ka kauplustest. Kui loomale rohtu vaja, läheme ju veterinaarapteeki, mitte loomapoodi. Miks siis mitte ka juba loomadele mõeldud ravimeid tavalistes poodides müüma hakata?

a beautiful thing is never perfect

2011-11-21T00:47:00.000+02:00

geenimutatsioon ja mõnuained

2011-11-18T02:17:00.000+02:00

Sorry, et nädala soovitus nii hilja tuleb, aga see-eest on tegu millegi hea ja eestimaisega.

Amen Fashion

2011-11-18T00:45:00.000+02:00

Kõik juba teavad, kui väga ma Lady Gagat armastan. Viimasel ajal on ta silma paistnud väga huvitavate ja heade moevalikute poolest, vähemalt minu arvates. Jah, sekka tuleb tal ikka midagi väga valet ja napakat, aga see on siiski Lady Gaga. Näiteks ei meeldinud mulle see Alexander McQueeni kleit, mida ta Bambi auhindade jagamisel Saksamaal kandis, ja ma olen suur McQueeni fänn. Samuti oleks võinud ta X-factori stuudiost lahkudes ka alumise otsa ümber midagi kanda, aga see on tõesti tähtede närimine. Ta nägi ka siis üsna stiilne välja ning laval on ta ju enamuse ajast nagunii püksata. Nüüd siis aga pilte parematest paladest.

Mõlemad on minu suured lemmikud. Kõige rohkem meeldivad mulle muidugi need südamekujulised prillid.

Roosa pluusi ja musta seeliku kombinatsioon on mõne päeva tagune, kollane kostüüm veidi varasem. Mõlemad väga stiilsed komplektid. Paljud vinguvad seepärast, et Gaga pintsaku all särki ei kandnud, aga minu arvates võib vabalt sellist kostüümi ka niimoodi kanda. Kui midagi ette heita, siis seda, et rinnahoidja valik polnud just kõige parem.

Mõned päevad tagasi käis Lady Gaga selliste riietega ringi. Kas teile hakkab ka juba tunduma, et ta riided on üsnagi normaalsed? See sinise topi ja mustade lühikeste pükste kombinatsiooni meeldib mulle väga.

Nüüd natuke riskantsemate kostüümide juurde. Uskuge või ei, pits on selline asi, millega annab ka väga mööda panna. Minu arvates polegi ta nii väga mööda pannud. Musta kleidi puhul oleks võinud kleidi all kanda kombineed, mis oleks kõigi ahhetajate suud kinni hoidnud, sest see poleks nii paljastav olnud. Valge tuunika on imeline ning pole vaja vinguda rinnahoidja puudumise pärast, midagi ei paista ju nii liigselt, et musta ristkülikuga katta oleks vaja. Küll aga pean ma ütlema, et kingad oleksid võinud teist värvi olla ning see rohekas "põsepuna" oleks võinud vabalt olemata olla. Ülejäänu on küll täielik epic win, isegi need veidrad prillid.

Hakkan vaikselt arvama, et Gaga võiks Londonisse kolida, sest siis on ta moevalikud palju paremad. Selle valge kleidiga suundus ta X-factori stuudiosse, nähes sealjuures üsna kuninglik välja. Minu kurvastuseks oli kaunis tassis küll kohv, aga ma elan selle üle. Seelikuosa on küll veidi imelik, aga üldmuljet see rikkuda ei suuda. Oranž kostüüm on üks mu viimase aja lemmikutest. Seda, et Gagale pikad püksid sobivad, olen ma kõigile rääkinud peale Alejandro video välja tulemist. See päikesevari on aga nii lahedate detailidega, näiteks on selle käepide merineitsi kujuga.

Ma olen vist üks vähestest, kellele meeldis ta riietus MTV EMA-de jagamisel. Just nimelt see, milles ta esines, ülejäänud kostüümid polnud just minu teetass. Võib-olla on asi selles punases värvis ja selles, kui ilusa kontrasti see Gaga blondi parukaga moodustab. Mitu kostüümivahetust õhtu jooksul, mingi imelik nägu varjav taldrik peas=see Gaga, keda kõik teavad ja ootavad.

Ilusatest kostüümidest rääkides, ei saa üle ega ümber kleidist, mida ta Indias kandis. Sellest, mida ta mikrofon meenutas, me parem ei räägi. Milline värvide mäng, vapustav. Võib-olla oli Naaem Khani kleidi valimises ka veidi kavalust, sest tegu on ju siiski India päritolu disaineriga.

Normaalsete riiete kandmine pole sugugi hiljutine asi, aga viimasel ajal on see lihtsalt üha tihedam. Jääks see vaid kestma, sest niimoodi on Gaga tõesti stiilne moeikoon.

mida suguühet=msü=emme süü*

2011-11-13T17:05:00.002+02:00

Cheers to the freakin' weekend
I drink to that, yeah yeah
Oh let the Jameson sink in
I drink to that, yeah yeah
Don't let the bastards get ya down
Turn it around with another round
There's a party at the bar everybody put your glasses up and I drink to that
I drink to that

Ma arvan, et kõik teavad, mis laulust need sõnad pärit on. Seesama lugu sai meie esmaspäevade hümniks. Järelikult algas meie nädalavahetus alati juba esmaspäeval ja kui nüüd täiesti aus olla, siis nii ka oli. Käest ära läks asi juba teisipäeval. Ilmselgelt on üks rumm kahele tütarlapsele liiga vähe, sest tuli minna poodi Vana Tallinna järele. Peale selle tuli minna Hixi juurde, sest ta lubas viineripirukaid. Ma arvan siiamaani, et ta poleks pidanud meile ütlema, et viineripirukaid tegema hakkab.

Ühesõnaga tuldi meile autoga ilusti ühikasse järele ning sõitsimegi juba pirukate poole. Nojah, neid pirukaid hakkas ta tegema alles siis, kui me kõik sinna olime jõudnud. Muide, Vana Tallinn on koola ja sidruniga vaat et paremgi kui rumm.

Täiesti loomulik oli muidugi see, et meil oli vaja teletorni juurde minna. Nii lähedale, kui võimalik. Siis me poseerisime seal mõned korrad. (Palun ignoreerida meie purjus nägusid.)

Hommikul lasime me A-ga lõpuks jalga, sest tal tuli burgeri isu. Pererahvas oli loomulikult õnnelik, et me lõpuks lahkusime, sest mingil imelikul põhjusel ei suutnud me vait jääda ning seetõttu ei saanud nemad magama jääda. Täiesti normaalne on ronida hommikul vara bussi, endal lõhnad küljes, kui kõik teised lähevad kooli ja tööle. Pole vist vaja öelda, et kolmapäeval ei jõudnud meist kumbki kooli, kuigi ega mul sinna asja eriti olnud ka, aga see on hoopis teine jutt.

Kõik algas neljapäeval uue hooga peale. Seekord tuli Hixi meie juurde ühikasse rummi jooma. Mingil hetkel küsisin teistelt kaks kanamuna, sest mu kaaslastel tuli praemuna isu. Hixi pipardas enda oma ikka väga üle, aga talle maitses, nii et kõik on korras. Kanamunad vahetasin ma kolme kommi vastu, sest niisama ei saa ma kelleltki midagi võtta. Naturaalmajandus, mis muud. Mingil hetkel läksime välja, sest suitsu oli vaja. A ei suutnud ise ka uskuda, et me temaga suitsujahile läheme. Räägust sai süüa ostetud ning mingist bensukast lõpuks need suitsud. Kui me ühikasse tagasi jõudsime, siis oli noormees, kes ka suitsu soovis, juba magama läinud. Magavale kassile hiir suhu ei jookse, nii ta suitsust ilma jäigi.

Üleliigne oleks vist mainida, et meie naabrid meid ei armasta. Üks neist käis jälle meie uksele koputamas ning meid vene keeles sõimamas. Olgu, see ei olnud eriline sõim, aga ikkagi. Ma olen nende uksele ka nii mõnigi kord koputanud, et neid korrale kutsuda, aga meile on uks alati suletuks jäänud. Nojah, eks ole raske ka ukse eest tool ära võtta ja pärast tagasi panna.

Kõik tühjad pudelid rändasid prügikotti, mis seisab nüüd toanurgas. Ma loodan, et A selle ikka välja viib.

Kes pealkirjast aru ei saa, kuulaku seda.

people ain't no good

2011-11-08T17:01:00.000+02:00

bazinga

2011-11-03T01:06:00.001+02:00

Ja inimesed veel mõtlevad, miks mulle Sheldon meeldib.

to bring you my love

2011-11-01T18:08:00.000+02:00

All fucked up and ready to roll

2011-10-30T18:07:00.000+02:00

Tuleval nädalal ootab mind ees kolm kontrolltööd kolmel järjestikusel päeval. Ma võin ainult õnnelik olla, et kõik ühel päeval pole. Olen terve nädala üritanud õppida, aga see pole eriti hästi välja kukkunud. Kõigepealt jäi mu ladina keele õpik koju. Mamps pani selle siis kolmapäeval bussi peale. Mina külmetasin 25 minutit bussijaamas ja ootasin bussi. Sain lõpuks oma õpiku kätte ja ronisin tagasi ühikasse tukkuma.

Värisen siin enamuse ajast täiesti ilmaasjata, sest tegelikult nii väga külm siin nüüd ka ei ole. Mina aga lõdisen lausa silmnähtavalt. Jalad ja käed on külmad, tihtipeale olen lumivalge. Juhtub ka seda, et tõusen püsti ning pean uuesti maha istuma, sest pea käib ringi. Ja asi pole selles, et ma lihtsalt liiga kiiresti tõusin. Eile õnnestus mul lõpuks poodi minna. Miskipärast lükkasin ma seda kogu aeg edasi ja eile sain aru miks. Nimelt oli väike paanikahoog tulemas. Kuidagi suutsin end rahulikuks sundida. Trepist üles tulemine pidi mind peaaegu tapma ja ma elan kõigest kolmandal korrusel.

Sellest, et mu süda kogu aeg rinnust välja tahab hüpata, ma parem ei räägi. Ei räägi ka sellest, kuidas ma ilmaasjata nutma hakkan ning mitte midagi sinna teha ei saa. See läheb sama kiiresti üle, kui see tuli. Selg ka valutab...ja põlved ja kael. Igatahes pole minuga kõik korras ning te ei saagi mult nõuda, et ma korralikult õpiksin.

Teised kõik kurdavad, et nii palju ja nii palju. Minu jaoks pole eriti vahet, kui palju seda materjali on ning mitu tööd tuleb. Täiskasvanute gümnaasiumis oli ka suhteliselt palju vaja ise õppida ja koduseid töid teha ning nii mõnigi kord juhtus, et oli mitu tööd ühel päeval. Ma olen sellega harjunud. Mind häirib hoopis miski muu. Nimelt on mul tunne, et ma olen vales kohas. Peaksite nägema, millise entusiasmiga mõni kõik kodused tööd vastu võtab ja kuidas nende silmad säravad. Mina aga ei saakski asjast vähem hoolida, see lihtsalt ei köida mind. Ma ei leia midagi huvitavat selles, kui pean mingi maineka ülikooli kohta presentatsiooni jaoks infot otsima. Plakati tegemine oli lõbus. Ma ei pea huvitavaks 2-leheküljelist nimekirja brittide toitudest ja jookidest, sest ma tean juba, mis on mis.

- - - - -

Kuna mu liha on nõder ja mõistus ei võta, siis veedangi ma palju aega youtube'is selliseid asju vaadates.

rainbows and butterflies...

2011-10-29T00:45:00.003+03:00

skin

2011-10-25T19:47:00.002+03:00

No one wants to listen to me talk about my boring life

2011-10-19T00:56:00.002+03:00

But I think you know
I can't explain what's in my brain
That tells me where to go
But I think you know

For I would draw a diagram
To signify the things I am
But I think you know

Ma ei suudagi otsustada, mis oli tänase päeva juures kõige toredam. Peale esimest tundi, kus meil juhtus kontrolltöö olema, otsustas mu keha natuke streikida ning ma tõesti tundsin, nagu oleksin suremas. Midagi sellist ma vist olingi, sest pinginaaber küsis, kas ma hakkan surema või elan veel. Ma otsustasin siiski elada, hoolimata tõsiasjast, et midagi head mind ees ootamas polnud. Kolmandasse ja viimasesse loengusse ma ei jõudnudki, sest mul oli tõesti nii kuradi halb olla, et silme eest läks vahepeal mustaks. Nojah, ega 3 tundi ööund ole piisav, aga see oli maksimum, mis ma eelmisst ööst võtta sain. Pealegi on mul jälle midagi viga, millest ma ise väga hästi aru ei saa, aga sellest kunagi hiljem. Ma pean enne kõik sümptomid kirja panema.

Koju jõudnud, töinasin ma natuke. Või noh, kohe päris palju. Ise ka aru ei saanud, mis hakkas, lihtsalt töinasin nagu mingi debiilik. Ma olen viimasel ajal ikka nii pagana labiilne, et hirmu ajab nahka. Jumal tänatud, et ma sel hetkel üksi olin, muidu oleks vist peldikusse nutma pidanud minema. Peale selle ronisin teki alla ning veetsin mõned tunnid looteasendis. Liiga tuttav tundus see kõik, liiga tuttav. Miks on nii, et just siis, kui sa arvad, et mingi asjaga on kõik, otsustab see tagasi sind piinama tulla? Miks ometi?

Homme on kergem päev, ma arvan. Või vähemalt loodan. Ehk saab täna öösel ka rohkem magada. Ehk hakkab parem, igas mõttes. Duši all käies avastasin, et mul on jala peal taas mingi sinikas. Mõned päevad tagasi tekkis üks sinikake käe peale. Ma ei saa enam aru, mis mul viga on. Viimasel ajal tulevad need sinikad ikka eriliselt kergesti. Samas ma enamasti ei tajugi, et nii kõva lops on, et sinika tekitaks. Nojah, eks tuleb niimoodi edasi elada.

And in the end it all boils down
A useless bit of running 'round
'Cause I think you know

stuck in the mud

2011-10-17T19:41:00.000+03:00

Kuna eelmine nädal vahele jäi, siis sel korral midagi eriliselt head. Enjoy!

Yes another Wednesday of things I haven't done

2011-10-15T23:08:00.000+03:00

Ma pole surnud, lihtsalt tudeng. Kolmapäev oli tore päev. Me magasime sisse ning mingil hetkel otsustasime veini jooma hakata. Punane vein ja sinihallitusjuust, sellest paremat lihtsalt pole. Õhtuks oli sellest saanud juba 5 pudelit veini ja 2 pudelit dlighti. Täis peaga sada korda poes uue veini järel käimine pole sugugi imelik. Vähemalt oli see lõbus.

Kuidagi juhtus nii, et lõpetasime Hollys. Kuigi jah, seal ei olnud me sugugi kaua. See ei tee mind isegi kurvaks mitte, sest ma sain taas kinnitust sellele, et ma pole eriline klubihunt. Isegi mitte umbjoobes olles. Korra astusime ka Shootersisse sisse, aga see pole meie maitse järgi. Valli baaris sai millimallikat joodud ning edasi ootas meid juba mingi burgeriputka. Drunken munchies, mis muud.

Jala ühikasse tagasi minna polnudki nii hull. Mis sest, et mul kontsad all ning jalatallad juba tuld lõid. Kuigi jah, võtsin saapad jalast ning käisin rahus edasi. Ime, et mul praegu kopsupõletikku pole või midagi muud. Tee oli suht märg ning mul õhukesed sukad jalas, varvaste vahel lirtsus lausa. Neljapäev oli seetõttu toredast toredam. Terve päeva tundsin, nagu oleks ikka veel täis. Kui ma õhtul koju jõudsin, siis hakkasin alles kaineks saama.

Kuna Mannu otsustas kõik kuradile saata ning koju naasta, siis oli see mõnes mõttes ka goodbye party. Me hakkame teda igatsema, mina eriti. Me iseloomud sobisid.

birthday bunny and other things

2011-10-12T01:01:00.001+03:00

Teatavasti harjub inimene kõigega, nii ka mina. Harjun tudengieluga, ühikarotiks olemisega ning perekondlike lõuna- ja õhtusöökidega. No olgem ausad, tänu viimasele saan hommikul süüa kala taignas ning tõdeda, et on sitaks hea, kui ei pea mingeid võileibu tegema. Thanks grandma.

Kui mu mõõnad välja jätta, siis on suhteliselt hästi läinud. Või noh, eelmine esmaspäev ropsisin sisikonda välja, selle asemel et loengusse minna. Oleksin võinud ju sinna ka oksendama ronida, oleks huvitav olnud. See esmaspäev ei jõudnud ma samuti loengusse, sest õppisin ladina keelt. Ma siiralt loodan, et see töö mul hästi läks. Või noh, piisavalt hästi, et tehtud saaks. Ma ikkagi õppisin palju ja oskasin enamus asju.

Sain Hixiga kokku. Ta andis üle sünnipäevakingi, millele me põhimõtteliselt päkad silma ajasime. Natuke jäi seda Jägermeistrit pudeli põhja. Ma jõin selle loomulikult siis ära, kui koju jõudsin. Vähemalt on nüüd teada, kuidas kahe loengu vahelist aega tegelikult sisustada tuleb. Ei tea, kas foneetika õppejõud lõhnu ka tundis. Mu hääldus ja muu jama oli imelikul kombel isegi veidi parem kui tavaliselt. Fenomen missugune.

Nüüd tuleb see nädal kuidagi lõpuni vedada. Või noh, neljapäevani. Siis ära koju ning reedel juba arstile. Eks näis, mis saama hakkab, aga midagi hullu vist ei tohiks tulemas olla. Kuigi, never say never.

Ja lõpetuseks midagi täiesti teemavälist.

perfection is an imaginary state of quality

2011-10-08T17:31:00.002+03:00

The sound tires on my lips

To fade away into forgetting

blueberry kisses

2011-10-06T20:12:00.000+03:00

hooked on a feeling

2011-09-29T00:36:00.001+03:00

Here in Pleasantville ehk tõelised ühikarotid oleme meie

2011-09-29T00:21:00.000+03:00

They say I'm too young to really understand
They say I'm too old to be where I am
They say just fit in, you'll be just fine

Kuigi meil on kogu aeg sitaks õppida ja hommikul vara algavad loengud, on meil ikka aega pidu panna. Esmaspäeval oli ühe toakaaslase sünnipäev, eile minu. Seega kaks päeva järjest põhjust juua. Meil hakkab vaikselt taaraladu tekkima ning kruvikeeraja avab kõik veinid. Pool kümme trammi peale jooksmine on normaalne. Šampusepudeliga Hessis söömas käimine on normaalne. Poole ööni Bailat mängida ning tarka juttu ajada on ka normaalne. Täiesti arusaadav on see, et veini juuakse Cocaga ning see tegevus ajab juustuisu peale.

Kõrvaltoas on meil paar toredat vene neidu, kes reaalselt igal hommikul kraanikaussi nuuskavad. Või ma ei tea, mida kõike nad seal teevad. Ja päeva jooksul tehakse vähemalt neli korda süüa, oma toas, kuigi meil on ühisköök ja tubades on elektriseadmete kasutamine keelatud. Mingi ülekoormuse jutt kogu aeg ning kellelgi õnnestus oma toas toit ära kärsatada, mille tõttu meil siin juba häire oli. Meil aga veab, see häire lõugab täpselt ukse kohal. Lühidalt võib öelda, et igav meil siin ei hakka.

Mina aga olen ikka veel sinikaid täis. See on see Tivoli. Ainult loll laseb end raha eest niimoodi läbi klobida. Ja veel KAKS korda! Käisingi ükspäev apteegis Badjaga 911 geeli ostmas. Isegi aitab natuke. Olgu värviga, kuidas on, aga vähemalt need sinikad ei valuta enam kogu aeg. Eriti see, mis reie peal on.

Koolis käin ma ka väga korralikult. Esmaspäeval sinna ei jõudnud ja eile ka ühte loengusse ei läinud. No ma ei pea sita enesetundega kohale ronima ju. Lubasin, et oktoobris käin ilusti koolis. Näis, kas ma seda lubadust ka pean. Tegelikult tuleb pidada, sest meil on see karm kord.

Peaks magama minema, homme ka vaja kooli jõuda...

happy birthday to me

2011-09-27T06:58:00.000+03:00

Mõned sünnipäevakingid saabusid juba eile. Seda ka ainult seetõttu, et ma veedan oma tänase toreda päeva loengutes. Vähemalt on ühikatuba nüüd kodusem :D

I start out with good intentions but mess it up like all the time

2011-09-23T21:24:00.001+03:00

Kui ma aasta lõpus veel elus olen, siis elan ma veel kaua-kaua. Jah, inimesed, see oli ähvardus.

Ma olen nüüd vähemalt enam-vähem terve, nii et saan ilusti koolis käia. Kuigi jah, ma käisin eelmisel nädalal haigena ka koolis. Arst ütles, et seepärast mul asi hullemaks läkski. Tegelikult tuleb kohe voodisse jääda ja puhata ning teed juua, kui mingi viirus sind tabab. Oli kange tahtmine talle selgeks teha, et see ei ole kohe kuidagi võimalik, sest meie õppejõududel on toredad reeglid puudumise osas.

Oma esimese tunnika sain ma C. Ilgelt tore tegelikult, sest ma reaalselt ei suutnud nagu õppida. Samuti ei suutnud ma õppida ladina keele tunnikontrolliks, mis pooleldi aiataha läkski. Sõnade osa tuleb uuesti teha, pööramine oli mul ilusti selge. Nojah, mis seal ikka. Kaks rühmatööd on juba ootel ning teisipäeval on ladina keeles uus tunnikas. Võrreldes mõne teisega, on meil üsna palju õppida ja teha vaja kogu aeg.

Kooli kõrvalt tuleb leida aega ka isiklikuks eluks. Teisipäeval oli vanaemal sünnipäev, ma siis sõitsin ka trolliga maja ette. Olen ikka tubli lapselaps, keeleteaduse aluste loengus joonistasin vanaemale kaardi ka. Igatahes oli vanaema külaliste, kes olid kõik ilmselgelt pensionärid, seas huvitav isegi. Mind üritati vist täis joota, selline mulje lihtsalt jäi. Teiseks olid kõik vaimustuses, et ma ülikoolis õpin. Ütlesid, et inglise keelt läheb alati vaja. Rõhutasid ka seda, et loogiline oleks hiljem magistris õpinguid jätkata ning õpetajaks hakata.

Eile käisime toakaaslasega tivolis. Ilgelt lahe oli. Kõige lahedam oli loomulikult see, et kõik need tüübid seal on venelased ning räägivad sinuga vene keeles. Olgu, Lasnamägi ka, saab aru, aga siiski. Igatahes oleme me üsna läbi klopitud ja seda sõna otseses mõttes. Mul on reie, käe ja põlvede peal sinikad. Super lihtsalt. Oleks me teadnud, et see nii karm saab olema, oleksime ainult teetassides istunud või tõuguga sõitmas käinud.

Nüüd olete mu tegemistega uuesti kurssi viidud. Ma peaks veel veidi õppima, aga täna enam tõesti ei viitsi. Seega joon oma beershake'i lõpuni ning kuulan muusikat kuni öörahu hakkab. Kohe voodisse kerida ka ei taha. Oh seda rasket elu ikka...

bloodstained heart

2011-09-21T17:39:00.000+03:00

Uus Põhjamaade moeillustratsioon

2011-09-14T23:54:00.001+03:00

Käisime Hixiga augusti lõpus vaatamas näitust, mida ma ilgelt näha tahtsin. Soovitan seda kõigile moe- ja kunstihuvilistele, kes veel seda kaema pole jõudnud. Näitus on Rotermanni kvartalis avatud kõigile huvilistele veel paar viimaast päeva. Käige kindlasti enne 18ndat ära ;)

Anu Samarüütel-Long (Est)

Cecilia Carlstedt (Swe)

Kätlin Kaljuvee (Est)

Laura Laine (Fin)

Leana Salvet (Est)

Lovisa Burfitt (Swe)

Minni Havas (Fin)

Marju Tammik (Est)

Yeah it can get worse

2011-09-14T09:12:00.000+03:00

Kui keegi arvas, et mu elu ongi nüüd lill, siis see keegi eksis rängalt, väga rängalt. Meil on hästi toredad õppejõud, kes lubavad semestri jooksul 2 või 3 korda puududa. Võrreldes kõigi teiste lebotamisega tundub ka see, et meile alati sitaks koduseid ülesandeid antakse, ebaaus. Kui selle kõigega saab veel hakkama, siis haige olemisega enam hakkama ei saa. Mu pea tahab kohe lõhkeda ning ninast tuleb ainult kollase-punasekirjut löga. See, et väljas üsna tuuline ja külm on, ei tee minu olemist kohe kuidagi paremaks. Tuleb ikkagi kahte loengusse jõuda ning nendes eepiliselt feilida. Mis ma muud seal ikka teha saan, kui minu õppimine piirdus uduse teksti vaatamisega. Või noh, tekst oli nagunii selge, aga minu pilk juba udune. Ja puududa ju ei taha, sest mine tea, mis semestri jooksul kõik veel juhtuda võib.

Hea meelega saadaks kõik kuradile, istuks bussi peale ja sõidaks ära koju. Magaks siin paar päeva ahju taga kahe teki all ning üritaks peale seda uuesti elama hakata. Kuna mu kohusetunne on aga nii suur, et südame ajab pahaks, siis sundisin endale hommikusöögi (kaks hädist võileiba) sisse ning ootan nüüd, millal kell nii palju saab, et trammi peale vaja joosta. See jooksmine saab selle tuulega muidugi tore olema.

Ma olen nagu mingi lasteaialaps, kes suvel on terve, rõõsa ja rõõmus, aga sügisel jääb teiste seltsis kohe haigeks. Ja siis inimesed imestavad, et mul mingid foobiad on. See on kõigest asjade loomulik käik. Ei noh, tegelikult võib ju mõelda, et sain lihtsalt külma, aga see pole nii huvitav. Ennast tunneb inimene ikka ainult siis paremini, kui kedagi teist süüdistada saab ja ilma süüdistamine pole sama, mis teise inimlooma süüdistamine. Viimane pakub kuidagi rohkem rahuldust, või mis?

Eriti tore on muidugi see, et meie ühikatuba asub täpselt nurga peal. Võite pakkuda, kui kuradi külm on see sein, mille najale ma praegu selga toetan. Seejärel pakkuge, kui külm on akna juures. Elu naerab praegu vist taas oma kurja naeru ja parastab. Olgu, mul on nagunii külmem kui kõigil teistel, eriti praegu, haigena, aga siiski...

Ma arvan, et mu püsilugejad võivad nüüd rahul olla. Taas tuli vingu ja hala. Või midagi sellist. Tegelikult ei oskagi ma seda niimoodi liigitada, vähemalt hetkel mitte. Ja kuidas ma siis veel 25 minutit ülikoolist jutustama peaks? Kui ma 5 tunni pärast veel elus olen, siis võib-olla kirjutan sellest, mis vahepeal teinud olen. Ütleme, et mul on üsna tihe graafik viimasel ajal olnud ning läheb arvatavasti veelgi tihedamaks. Sellest aga tõesti ja ainult siis, KUI ma veel elus olen. Või noh, elus võin ju olla, aga see ei tähenda, et ma elaksin. Kui see nüüd üldse arusaadav kellelegi oli, milles ma sügavalt kahtlen.

Nüüd aga löön ma läpaka kaane kinni ning loputan tassi üle, teen voodi ära ja torman trammipeatusesse. Mõnus, kas pole?

PS. Vabandan võimalike kirjavigade pärast, aga ma pole praegu just kõige paremas konditsioonis.

up here

2011-09-13T19:48:00.001+03:00

enter telephone

2011-09-10T21:22:00.000+03:00

Kuna ma lihtsalt varem pole selleni jõudnud. Valisin midagi, mis peaks tänasesse õhtusse sobima ;)

5. september

2011-09-05T22:59:00.000+03:00

Mul on siiralt hea meel teile teatada, et ma olen veel elus ja terve. Minu esimene nädal tudengina on läbi ning teine just alanud. Ausalt öeldes tunnen ma end nagu mingi paganama zombie. Ühikaelu on suhteliselt normaalne, kui üle pea lendavate lennukite, haukuvate ja ulguvate koerte, kaugemal sõitvate rongide ning põranda kriuksumisega ära harjub. Ma, muide, ei ole veel ära harjunud. Minu jaoks on kõik see suur müra ning ma üritan kuidagi sellega toime tulla. Nii palju siis rahulikust ja vaiksest linnajaost.

Siiamaani on ainult üks loeng olnud. Või noh, tehniliselt kaks loengut keeleteaduse aluseid. Mõnus. Mõni oli isegi valesse kohta tulnud ning lasi peale paari lauset jalga. Vähemalt tundus, et oli valel ajal vales kohas. Teine variant on see, et tal oli lihtsalt igav või tahtis kuhugi minna.

Kui ma homme loengutesse ära ei kõnge, siis hakkab siin jälle elu keema. Vist.

black out the sun

2011-08-29T20:07:00.002+03:00

Beautiful, full of grace, beauty products on my face

2011-08-27T20:30:00.002+03:00

Ma teen nüüd siis ka veidi "ilublogi". Esimesel pildil on minu uus dušigeel ja ihupiim. Mõlemad on absoluutselt oivalised. Need pole mingi magusa lõhnaga, mis mulle nende juures meeldibki. Dušigeeli juures on hea ka see, et see vahutab üsna palju. Väga väikesest kogusest piisab, et kogu keha puhtaks saada. Ihupiim aga jätab naha väga pehmeks. See on siiamaani parim ihupiim, mida ma kasutanud olen. Mõlemad on tellitud Yves Rocher'ist. Ma tean, et paljudel on selle prantsuse firmaga halbu kogemusi olnud, aga me tellime enamasti siis, kui mingit tasuta nänni antakse ja asjadel soodsad hinnad on. Mõtlesin, et ega dušigeeliga väga alt minna ei saa, sest olen varemgi sealt dušigeele tellinud.

Teisel pildil on Garnier' tooted. Šampoon ja palsam värvitud juustele. Väga mõnusa lõhnaga ning palsam jätab juuksed ilusti siidiseks. Kusjuures isegi hoidis värvi kauem värske ja säravana, aga kuna juuksur ise ka ütles, et neil seekord jamad värvid, siis nüüd paistab punane minu tumepruuni alt ikka väga välja. Samas on juuksed ilusad ja läikivad ikka :)

Keskel on siis deodorant. Ma niisama prooviks ostsin ja ei kahetse. See, kes mingit 48-tunnist kaitset higistamise vastu tahab, vaadaku heaga mujale. Higistamise eest ta nüüd nii väga ei kaitse, aga higilõhna neutraliseerib küll. Hea enne trenni endale peale lasta ;) Sobib inimestele, kes vähem higistavad.

Kahel viimasel pildil siis tooted silmadele. Esimeseks on AVONist tellitud silmageel granaatõunaga. Peale paari kasutuskorda võin öelda, et on hea. Värskendab väsinud silmi. Teiseks on ripsmetušš. See on samuti Yves Rocher'ist saadud. Ma olen meeldivalt üllatunud. Mul on üsna tundlikud silmad, nii et olen siiamaani ainult kahte erinevat ripsmetušši kasutada saanud. Õnneks ei ärrita ka see mu silmi ning teeb ripsmed ka veidi pikemaks. Pidulikumal puhul tuleb ju ripsmed ka ikka ära värvida.

Down her home town streets

2011-08-27T16:10:00.001+03:00

Peale eilset otsustasin ma, et ma ei lähe enam linna. Kui üks päev peab perse minema, siis ta ka läheb. Bussi istudes tundsin, et mul on midagi silmas. Siis telefoni ekraailt vaatasin ja üritasin seda ripsmekarva kätte saada. Liikuvas bussis ja peaaegu pimeduses kombates see mul siiski õnnestus. Paar peatust enne minu oma. Ja siis dokumendipilte tegema. Ma suudan juba ette kujutada, kui haige see pilt jälle tuleb.

Siis veel õnnestus mul ühe soomlase otsa koperdada. Too küsis, kas Haapsalus ööklubi on ning minu jaatava vastuse peale kutsus mind endaga kaasa. Ma kohe kindlasti tahan mingite täiesti võõraste inimestega klubis käia. Mõned minutid hiljem tulid vastu jehoovakad. Pakkusid mulle mingit kirjandust. Väga armas neist. Ja lõpuks tuli meie linna au ja uhkus, veidi opakas taarakorjaja bussipeatusesse, kus ta siis lehkas ja omaette pobises. Kui buss tuli, pistis kisama. Ju ta kartis, et me bussi ei näe ning jääme seetõttu maha. Bussi pääsemine oli nagu paradiisiaeda saamine.

Vähemalt sain ma pildid tehtud ja leidsin endale ka saapad. Mul oli hädasti vaja midagi, mida jalga panna. Neid saapaid näeb eelmises postituses.

With that black dress I have to confess

2011-08-26T23:00:00.003+03:00

kampsun-kleit - Seppälä

sukad - Seppälä

saapad - Shu

kaelakee - Expressions

goodbye lover

2011-08-25T21:36:00.002+03:00

You're in the nosebleed section

2011-08-25T00:37:00.000+03:00

Namaste, bitches!

Ma olen elus. Veel. Kui on üks asi, mis ma olen viimase mõne nädala jooksul õppinud, siis on see fakt, et ma ei suudaks kunagi töötada kuskil, kus enamus kolleege oleks naised. Ausõna, eided võivad ikka nii kuradima palju muliseda ja nii pagana valjult, et mul hakkab pea valutama. Ja siis mõtlengi, et höhö, ma polegi vist naine. Ma tõesti ei saa aru, kas keegi kohvipausil kedagi üldse kuulab/kuuleb. Veel vähem suudan ma ära mõistatada, kas nad kõik ikka üksteisest aru saavad, kui selline mokalaat toimub.

Võin kätt südamele pannes öelda, et ei taha akende pesemisest enam midagi kuulda ka. Kui see nädal läbi saab, siis on kõik. Peske ise oma kuradi aknaid!

Täna ootasid mind koridoris kellegi ilusad õlised jalajäljed. Julgelt võib väita, et sellel õpetajal lampjalgsust pole. Need jäljed sinna koridoripõrandale jäidki. Vaat mis juhtub, kui klasside vahatamine veidi perse läheb. Homme hommikul pidid poisid tulema ja asja korda ajama. Reedel tullakse koridore vahatama, küll siis ka jalajäljed ära kaovad. Ühesõnaga on segadust küllaga ja ka mööbli tõstmist ühest kohast teise. Muskel kasvab, mis muud.

Nüüd aga lähen ajan ma ühele veinipudelile päkad silma. Good night, and good luck!

tits and teacups

2011-08-24T23:40:00.004+03:00

Emilie Autumn alustas rohkem kui kuu aega tagasi Twitteris projektiga "Tits & Teacups". See on tema fännide seas üsna populaarne. (Nagu te juuresolevalt pildilt näha võite.)

Inspiration is the key to everything.

2011-08-23T19:58:00.001+03:00

Just promise me you'll wear that purple dress you have

2011-08-22T23:49:00.000+03:00

boolero - Topshop
kleit - Karen Millen
kott - Sondra Roberts
kingad - Alexander McQueen

I'm young and I'm underpaid

2011-08-20T15:32:00.000+03:00

Ma olen nii õnnelik, et täna on laupäev ja see nädal on lõpuks ometi läbi saamas. Töölkäimine ei tule mulle mitte kuidagi kasuks. Sel nädalal tahtsin mitmel korral inimesi harjaga visata. Päris tore oleks, kui järsku taevast harju alla sajaks ja kellelegi vastu pead. Mina peaks siis end ruttu ära peitma ja mitte akna peale passima jääma, kas ma ikka pihta sain. Töölkäimine tekitab ainult stressi.

Ei, tegelikult saab nalja ka. Eriti siis, kui inimesi lastakse söökla aknast sisse, sest uks on lukus. Väga tore, et just sama inimene neil seal mingit tuleohutuse loengut pidama tuleb.

Mõned päevad elasin valuvaigistite peal, sest mu selg valutas lihtsalt liiga palju. Randmed on ka taas perses, aga see läheb varsti üle, alati on läinud. Eks ma siis niimoodi valudega vaheldumisi tahangi inimesi harja (või millegi muuga) visata. Ja kõiki neid, kes ühesuunalisel tänaval vastassuunas sõidavad, tahaks ka millegagi visata. Peaks poest mädanenud tomateid küsima ja neid aknast autode suunas loopima hakkama.

bad romance

2011-08-19T23:03:00.002+03:00

In that small cafe...

2011-08-17T22:21:00.002+03:00

Kui ma Valge Daami laadal käisin, siis istusin vahepeal kommipoes/kohvikus, sest aega oli vaja parajaks teha. Ma tegin seal pilte ka, sest mulle see koht väga meeldib. See on selline mõnus hubane poekene, kust saab head-paremat. Seinal on algkoolilaste joonistused ning nurgas on lastele isegi mänguasju täis korv. Peale kommide ja küpsiste saab sealt osta ka ehteid.

Yoü and I

2011-08-16T22:47:00.000+03:00

Käsitöötänav Valge Daami ajal

2011-08-16T22:06:00.000+03:00

raha pole eales haisend, haiseda võib miskit muud ehk punaste laternate tänav ilma laternateta

2011-08-12T23:33:00.000+03:00

Tundub, et minu suur töötegemine on nüüd loonud illusiooni, et mul on elu ja seepärast ma ka eriti ei blogi. Muidugi oleks tore, kui asi ka päriselt nii oleks, aga tegelikult on mul lihtsalt töö ja mitte mingi elu. Töö, töö ja ainult töö. Või noh, peaaegu...

See tööl käimine on minu jaoks üks suur eneseületamine. Võib-olla saan kuu lõpuks oma suurest foobiast lahti ning suudan ka väljas söömas käia. Tööl olles käin ju sööklas lõunat söömas nüüd. Kuigi jah, kõike ma nüüd ka ei söö. Samas sai mulle selgeks, et minu kõrgusekartus on tegelikult üsna imelik. Kõrgemate akende pesemiseks tuleb kolmeastmelisele trepp-redelile ronida ning ka see on minu jaoks liiga kõrge. Võib-olla on asi selles, et tegu pole minu arvates piisavalt kindla jalgealusega? Igatahes on see trepile ronimine tükk rasket tööd. Sain aga teada, et lasteaias kasvataja abi ei pesegi ülemisi aknaruute, sest tema kardab kõrgust. Mõtlesin, et olen vist ikka üks kuradima loll. Ei vingu ega hädalda, vaid teen asja ära. Kasvõi hambad ristis, aga teen ära. Tema aga kardab kõrgust ning ei mõtlegi kuhugi ronida. Kes siis neid aknaid pesema peaks tema arvates?

Mu küüntest pole enam midagi järel ning mu selg valutab kogu kuradima aeg. Vot nii kasulik on töö. Lepingut pole aga veel tehtudki, sest ülemusel oli eelmine nädal puhkus ning see nädal käis ta mingil reisil. Eks siis esmaspäeval saab see väike asi ka ära tehtud. Paar allkirja ning kõik korras. See selline formaalne asi kuna töögraafikusse olen juba kirja saanud ning seega tuleb palgapäeval ka raha :)

Ja nüüd siis postituse pealkirja juurde. Kokatädi naeris, et me oleme nagu punaste laternate tänaval - teeme akna peal akrobaatikat, mis sest, et meil riided seljas.

trust

2011-08-09T21:59:00.000+03:00

And I know those pills are aspirin for your head
An obvious fact ‘cause if they weren’t bitch you’d be dead

Trust is for fools

promeneerimas

2011-08-09T21:56:00.001+03:00

Stiilinäide pühapäevast :)

Filthy victorians...

2011-08-05T00:47:00.000+03:00

...they made me what I'm made of

On a picnic morning without a warning

2011-08-04T00:36:00.000+03:00

Lubasin veiniklaasidest pilte ja siin nad nüüd on. Peale selle näete nüüd ka mu uut ja imearmsat termost :)

armistice

2011-08-03T00:59:00.000+03:00

Workin' 9 to 5...

2011-08-03T00:05:00.004+03:00

...what a way to make a livin'

Tegelikult ei pea ma kellast kellani käima, aga aknaid on teatavasti päevasel ajal parem pesta. Sama lugu on ka seintega, aga nendeni pole ma veel jõudnud. Jah, olete õigesti aru saanud, käin jälle tööl. See võtabki põhimõtteliselt kogu minu aja.

Tööl pole nagu vigagi, aga laste kisa tüütab veidi ära. Lasteaia mänguväljak on kohe akende all ning 8 väikest põngerjat suudavad üpris palju lärmi teha. Loomulikult jääb siis silma ka see, et kohalikud tassivad oma tited ka siis sinna lasteaia mänguväljakule, mis pole tegelikult mingi avalik mänguväljak. Peale selle on kasvataja ametis kellegagi jutustamisega ning eriti lastele tähelepanu ei pööra. Pole siis ime, et paaril korral ka kellegi hale nutt kostab.

Vähemalt kolleegid on toredad. Ja kõige toredam on muidugi see, et ma saan pausi ajal teed juua. Minusugusele teehoolikule on see kõige tähtsam. Ja lõunat saab ka. Kuna lasteaed jälle töötab, siis tehakse süüa. Seega saab kõhu ka veel peale kõige muu korralikult täis. Niimoodi on ju lausa lust tööd teha.

Tegelikult tahaks vinguda, et olen jube väsinud, aga see pole minu süü, et viimastel öödel ainult 4 tundi magada olen saanud. Samas tahaks vigiseda ka töö pärast, aga ise ma ju sinna ronisin ning kõik on ju täitsa normaalne. Võib-olla siis vinguks, kui käed valutaks või midagi, aga kuna mu käed vaatamata kõigele üsna tugevad on, siis see väike aknapesu ei tee neile midagi. Ainus, mis juhtub, on see, et pean oma käsi rohkem kreemitama. Pole neist suurtest punastest kummikinnastest kasu ühti, ikka kuivatab kogu see koristamine käenahka. Küll ma üle elan, kõigest kuu aega. Või noh, nädalavahetused on ju vabad. Pealegi peaksid kõik aknad 20ndaks puhtad olema, siis jääb ainult põrandapesemise rõõm :D

We’re the only airship pirates

2011-07-31T01:25:00.001+03:00

Steampunk Couture

Skingraft

Steampunk Pullip Project

Javier Vallhonrat

2011-07-28T23:46:00.000+03:00

Kõik pildid by Javier Vallhonrat

over when it's over

2011-07-27T00:46:00.000+03:00

If you don't ask the right questions every answer seems wrong

2011-07-27T00:24:00.001+03:00

Leidsin siit ühe toreda asja. Mõtlesin alguses küsimustele eesti keeles vastata, aga siis otsustasin, et tegelikult vahet pole. Enamus inimesi peaks tänapäeval inglise keelt oskama küll. Mingi hetk avastasin, et numeratsioon on metsas.

TEN ARE YOU’S

1. Are you single? Yes

2. Are you happy? I wouldn't say so

3. Are you bored? Not now

4. Are you naked? No

5. Are you a blonde? No

6. Are you moody? Occasionally

7. Are you a lover/hater? Definitely a lover

8. Are you hot/cold? Warm :P

9. Are you Irish? I wish

10. Are you Asian? No

TEN FACTS

1. Name - Triin

2. Nicknames - Trixi

3. Any birth marks - many

4. Hair color - dark brown

5. Natural hair color - dark brown

6. Eye color - green

7. Height - 177cm (I think)

8. Mood - bland

9. Favorite colour - don't have one

10. One Place You Want to Visit - Bolivia

TEN THINGS ABOUT YOUR LOVE LIFE

1. Do you believe in love at first sight? Not really

2. Do you believe in soul mates? I would like to believe

4. Have you ever been hurt emotionally? Of course

5. Have you ever broke someone’s heart? I don't think so

6. Ever had your heart broken? Yes

7. Have you ever liked someone but never told them? No

8. Are you afraid of commitment? No

9. Who was the last person you hugged? I can't remember

10. Who was the last person you said I love you to? One of my friends

TEN THIS OR THAT

1. Love or lust? Love

3. Cats or dogs? Both

4. A few best friends or many regular friends? A few best friends

5. Television or internet? Internet

6. Chinese Or Indian? Indian

7. Wild night out or romantic night in? Romantic night out ;)

8. Money or Happiness? Happiness

9. Night or day? Night

10. Msn or phone? Msn

TEN HAVE YOU EVER

1. Been caught sneaking out? No, I've never had to sneak out

2. Been skinny dipping? No

3. Bungee jumped? No

4. Finished an entire jaw breaker? I have never even seen one

5. Lied to someone you liked? Yes

6. Wanted an ex bf/gf back? Not really

8. Cried yourself to sleep? Thousands of times

9. Cried because you lost a pet? Yes

10. Wanted to disappear? Yes

TEN PREFERENCES IN A PARTNER

1. Smile or eyes? Eyes

2. Light or dark hair? I honestly don't care

3. Hugs or kisses? Both

4. Shorter or taller? Taller

5. Intelligence or attraction? Intelligence is attractive so intelligence

6. Romantic or spontaneous? Spontaneously romantic

7. Funny or serious? Funny

8. Older or Younger? Older

9. Outgoing or quiet? Outgoing

10. Sweet or Bad Ass? Sweet

TEN HAVE YOU’S

1. Ever performed in front of a large crowd? Repeatedly

2. Ever done drugs? No

3. Ever consumed alcohol? Yes

5. Ever been on a cheerleading team? Not officially

6. Ever Been on a dance team? Yes

7. Ever been on a sports team? Yes

8. Ever been in a drama play/production? Yes

9. Ever owned a BMW, Mercedes Benz, Escalade, Hummer or Bentley? No

10. Ever been in a rap video? Not that I know of

TEN LASTS

1. Last phone call you made - probably my sister

2. Last person you hung out with - see above

4. Last time you worked - define worked :D

5. Last person you tackled - I don't tackle people

6. Last person you IM’d - Hixi

8. Last person(s) you went to the movies with - L

9. Last thing you missed - a hug

10. Last thing you ate - honey

LAST PERSON TO

1. Sleep beside you? No one sleeps beside me

2. See you cry? I don't cry in front of others

3. You went out to dinner with? I don't go out to eat

4. You talked on the phone to? Hixi

5. Made you laugh? My mom

WOULD YOU RATHER

1. Pierce your nose or tongue? Tongue

2. Be serious or be funny? Funny

3. Spend time with your parents or enemies? Parents

ARE YOU

1. Simple or complicated? Complicated

2. Retarded? I don't think so

DO YOU PREFER

1. Flowers or candy? Candy

2. Gray or black? Black

3. Colour or Black and white photos? Black and white

4. Sunrise or sunset? Sunset

5. Staying up late or waking up early? Staying up late

ANSWER TRUTHFULLY

1. Do you like anyone? Not at the moment

2. Do they know it? See above

DO YOU PREFER

1. Sun or moon? Moon

2. Winter or Summer? Winter

3. Left or right? Left

4. 10 acquaintances or having two best friends? Two best friends

5. Sun or rain? Rain

6. Vanilla or chocolate ice cream? Vanilla

7. Vodka or Jack Daniels? Vodka

UNIQUE

1. Nervous Habits? Many

2. Are you double jointed? A little

3. Can you twist your tongue around and roll it? No

4. Can you raise one eyebrow? Sometimes

5. Can you cross your eyes? No

6. Do you make your bed daily? Yes

QUESTIONS

1. Which shoe goes on first? Right

2. Ever thrown something at someone? Yes

3. On average, how much money do you carry with you? Not much

4. What jewellery do you wear? Earrings, sometimes a necklace

5. Do you twirl your spaghetti or cut it? Twirl

6. Have you ever eaten Spam? No

7. Favorite ice cream? This one's too hard to answer

8. How many kinds of cereal are in your cabinet? None :O

9. What’s your favorite beverage? Tea, tea, tea!

10. Do you cook? Occasionally

IN THE LAST MONTH HAVE YOU

1. Had a relationship? No

2. Bought something? Yes

3. Sang? Yes

4. Been hugged? Yes

5. Felt stupid? Yes

6. Missed someone? Yes

LASTS

1. Last Alcoholic Drink? White wine

2. Last Car ride? Few weeks ago

3. Last Movie Seen? Pride & Prejudice

4. Last Song Played? Eric Church - Over When It's Over

ja nii ma siis triivin elus edasi

2011-07-24T01:30:00.000+03:00

by Michelle Fennel

Miks ei võiks 10 kraadi jahedam olla? Ma tahan normaalselt elada. Jah, normaalselt, mitte palavuse kätte surres. Absoluutselt mitte midagi hingata ei ole. Siis oli, kui äike üle käis. Keerutas tuult ning saime mõned piisad ka, aga enamus vihma läks mööda. Õhk vähemalt liikus.

Olen märganud, et olen jube närvipundar. Ausõna, kõik on nii vastik, et lausa valus on. Mitte miski pole nii, nagu peab. Mitte miski ei lähe nii, nagu peaks. Kõik mis ma teen ja ütlen on kuidagi vale. Ma saan ise aru küll, et tegelikult on kõik sel hetkel õige, aga mulle tundub midagi ikkagi vale olevat. See pole üldse hea tunne, see pole üldse hea.

Ma ei kirjuta sellest, mis Norras juhtus, sest sellest pasundavad niigi kõik. Mul on kahju ja ma ei mõista, kuidas sellised asjad juhtuda saavad. Olen vist liiga sinisilmne, sest ma tõesti loodan, et maailm on tegelikult palju parem paik kui kõik sellel välja paista lasevad. Lootus sureb ju teadagi viimasena.

Ostsin neli veiniklaasi. Rohkem polnud kui neli. Kunagi näitan pilti ka. Kui kõik teised ostavad riideid või kingi või meiki, siis mina ostan vajalikke asju. Masendunult, ma mõtlen. Isegi siis olen ma lootusetu praktik ning mitte miski ei suuda mind panna oranži huulepulka või ilgelt kalleid kingi ostma. Seda ei juhtu vist mitte kunagi, kui mul just neid väga vaja ei ole. Veiniklaasid teevad ju ka tuju heaks ning rahakoti õhemaks. Või noh, tegelikult maksin ma kaardiga. Oleks vist ikka pidanud veini ka ostma...

Tegelikult ei saa ma arugi, kuidas õnnestub mul kõik päevad õhtusse saada. Ausõna, see on ime, et ma kokku ei kuku või närvivapustust ei saa. Kuigi jah, ega need öödki nüüd nii väga paremad ole. Vahepeal oli üsna hea, aga nüüd on kõik jälle perses. Võib-olla kunagi on jälle parem. Üles-alla nagu Ameerika mäed. Tahaks sinna üles jäädagi. Või siis sinna vahepeale. Sinna, kus on hea. Võib-olla mitte parim, aga hea. Piisavalt hea, et elada ilma langust kartmata, sest tippu jõudes saad sa ju alati ainult alla sadada.

Ja nii ma siis üritan iga päeva üle elada ning uskuda, et maailm on hea...

Give me brandy or give me cheap wine

2011-07-22T22:17:00.001+03:00

Picture by Karin Lau

Kui magamiseks on liiga palav, siis loe raamatut. Kui enesetunne pole kõige parem, siis joo odavat veini, mis sind higistama paneb... nagu 32 kraadist juba ei piisaks. Hurraa, elagu suvi ja tema toredad kuumalained!

Ma vihkan seda kuumust. Ma ennem kannatan tõepoolest talvel seda krõbedat külma, kui et suvel palavust. Muidu poleks vigagi, aga siis ei saa ma üldse magada ning pea on ka kogu kuradima aeg paks. Roniks hea meelega lihtsalt veevanni ja oleks. Oleks vee sees ja üritaks kõrgele temperatuurile mitte mõelda.

Nii väga tahaks midagi kirjutada, aga kõik on seal sees sügaval kuskil kinni. Ehk siis saan kirjutada, kui jahedamaks läheb. Luuletuse või jutu või... Midagi joonistada ka pole eriti saanud. Niimoodi on raske elada. Naeran küll, et muusa on mu jätnud, sest ma pole enam nii kuradi depressiivne, aga see ei saa ju ometi tõsi olla. Ei saa ju?

Kui see tõsi oleks, et üritaks ma peaaegu kogu ööd lugedes veeta, et mitte tuld kustutada. Nii, kui tule kustu panen, hakkan nutma. Vähemalt nii on olnud viimased kaks ööd. Kui ma isegi teaks, mille pärast ma töinan.

Vahel soovin, et meil oleks vann. Meil pole isegi veevärki, on vaid kaev, mille vesi peale paari ämbri väljapumpamist hallikaks muutub. Vähemalt pole see enam kusekollane ning selles ei leidu konni. Kui meil oleks vann, siis ma paneks klassikalise muusika valjult mängima, roniks sooja vanni ning lõikaks veenid läbi. Küll oleks stiilne viis siit ilmast lahkumiseks. Kas pole mitte hea, et meil vanni pole?

Nii ma joongi siin odavat veini. Kui ma seda ei teeks, kannataksin ma peavalu käes ning ütleks kellelegi halvasti. Seda ma ei taha. Vahel on mul tunne, et elan närvivapustuse ääremail. Kohe-kohe ütlevad viimasedki pingul närvid üles ning kõik läheb persse. Arvatavasti seepärast ma olengi nii haige kogu aeg, et kõike endas hoian.

Telekas mängib "Kevade".

20. juuli 2011

2011-07-20T19:28:00.000+03:00

Kes oleks osanud arvata, et inglise keele ja kultuuri ning rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia vahel on nii raske valida?

Why can't you just be normal all the time?

2011-07-20T01:23:00.000+03:00

I self-medicate with tea

2011-07-20T00:55:00.002+03:00

Pätsasin pildi siit

I got my own remedy
I self-self-medicate with tea
Boom
It's chamomile
Yeah

Ainus asi, mis ma eile (kella järgi üleeile) suutsin teha, oli poes käia. Mul oli ingverit ja muna vaja. Ma oleksin nii mõndagi teha saanud, kui igakuine külaline poleks mind peaaegu halvanud. Seetõttu oli mul tegelikult ka ingverit vaja. Nimelt aitab sellest tehtud tee valu ja krampide vastu. Jah, naised, hakake nüüd päevade ajal ingveriteed jooma.

1 sl hakitud värsket ingverit
1 sl kummelit
250 ml vett (oli vist 250)

Igatahes tuleb ingver ilusti vette panna ning siis 5-10 minutit tasasel tulel keeta. Seejärel pott/pann/kastrul/jumal-teab-mis-muu-anum pliidilt tõsta ning kummel lisada. Lasta 10 minutit kaane all tõmmata ning siis kurnata. Lisage mett või suhkrut ning jooge rahus. Loomulikult võib seda teed muul ajal ka juua.

Mina sain selle retsepti mingist raamatust, aga ma olen kindel, et internetist leiab ka hästi palju erinevaid ingveritee retsepte. Kindlasti on tal ka palju teisi häid omadusi, nii et tasub ingverit tarbida.

Ja nüüd tagasi selle juurde, miks ma üldse ingverit ostma läksin. Ma vihkan seda, et vahetevahel tabavad mind nii laastavad päevad, et jube. Pea on paks, kõht valutab ning verejooks on ka normist suurem. Tegelikult oli see alati nii, kui mul kuupuhastus üldse hakkas. Viimasel ajal tundub asi jälle samamoodi minevat. Mulle üldse ei meeldi, aga eks viimasel ajal ole palju stressi olnud. See ka mõjutab.

Siinkohal palun nüüd kõigi blogilugejate käest vabandust, et sellisest asjast üldse kirjutasin. Tegemist on siiski millegipärast tabuteemaga. Kui keegi suudab mulle ära seletada, miks see nii on, siis teen ma talle pika pai. See on samamoodi tabu nagu see, et naisel on jalad või kaenlaalused karvased. Võdistate juba õlgu, jah? Loomulikult, naised ju on siidiselt siledad, ei krooksu ega peereta, ei käi kusel ega sital ning kohe kindlasti ei voola meie kehadest korra kuus välja emaka paksenenud limaskest koos viljastamata munarakuga. Ja jõuluvana on olemas.

Võib-olla ületasin ma taas mingi piiri, millest üle astuda ei tohi, ükskõik kui avameelne sa ka olla ei taha. Samas võivad kõik kuradile käia, kui tahan, kirjutan siin verisest kõhulahtisusest või postitan pilte oma oksest. Või oleks viisakas end mingitesse raamidesse suruda ning alati poliitilisest korrektne olla?

öö

2011-07-18T01:33:00.001+03:00

by April A. Taylor

Breakdown in 3...2...1...

What the hell do you do on a weekend honey

2011-07-17T00:26:00.000+03:00

Pilt on pärit siit

My drinking is killing me
My smoking is killing me
My head is killing me
My mind is killing me
My back is killing me
My neck is killing me
Your nagging is killing me
My gut is killing me
My PMS is killing me
My email is killing me

Kes veedab oma reede õhtu odavat veini juues ja vanaisa tarka juttu kuulates? Loomulikult mina. Hale lausa. Mida rohkem viina vanaisa endale sisse kallas, seda targemaks tema jutt läks. Kõige parem oli see, et ta soovitas mul mitte kunagi mehele minna. Eks ma jäta selle nüüd ilusti meelde ja ütlen seda endale ikka ja jälle, kui mehepojad mu kätt paluvad. Nagu see kunagi juhtuma peaks.

Tegime täna jäätisekokteili*. Mitte niisama, vaid long drinkiga. Erilist vahet polnud, oli vaid veidi viha. Samas mätsis hästi, mõni jäi kähku täis.

* Pildil on kõigest illustreeriv tähendus. Meie kokteilid nii ilusad ei olnud. *itsitab pihku*

Puhka rahus, Printsess

2011-07-15T15:24:00.000+03:00

Öeldakse, et kolm on kohtu seadus. Minu kolmas lemmik, kellega olen pidanud hüvasti jätma. Jah, nii mõnedki loomad on meil teise ilma läinud, aga tegu on kolmanda minu lemmikloomaga. Oli koer, oli hamster ja nüüd siis kass.

Katat pole enam. Kuna ta siiski igale poole oma häda tegi ja mitte liivakasti, tuli teha raske otsus. Nii ongi vist parem, sest kiisukesel oli stress. Kuidagi ei õnnestunud sellest lahti saada. Hauda läks ta koos oma punaste rakmetega. Meil lähevad kõik lemmikloomad oma rihmade ja tekkidega. See on juba traditsioon. Selle sama rohelise tekikese, mis ka pildilt paistab, sisse sai ta mähitud.

Timmu läks närvi, kui Kata majast välja viidi, et loomaarst selle süsti saaks teha. Pärast vaatas aknast veel teise elutut keha. Kui ma Timmule rihma kaela olin pannud, siis jooksis ta välja saades kohe aeda teist nuusutama.

Avastasin, et see ongi viimane pilt, mis ma oma Printsess Katast teinud olen :(

Never said I was anything good

2011-07-13T22:36:00.000+03:00

Viimasel ajal olen näost kõige rohkem sisse ajanud Bacardit koolaga ning jäätist. Sekka vahel ka "normaalsemat" toitu nagu friikartulid ja jogurt. Siiski tabab mind peale igat söögikorda soov näpud kurku ajada. Enamasti ma seda ei tee, aga vahel teen ka. Piisab ühest okselärakast, et ma end paremini tunneksin. Seda vaid selleks, et mõne minuti pärast end sitasti ja süüdi tunda. Nagu juhuseks, haha.

Mõtlesin, et peaks suitsetama hakkama. Närvide rahustuseks või nii. Võib-olla ei jooks ma nii palju, kui ma suitsetaks. Mitte, et ma mingi alkohoolik oleksin. Eitamine pidi üks kindel tunnus olema, mille alusel midagi sellist teisele diagnoosiks panna. Samas piisab mulle praegustest enese aeglaselt mõrvamise meetoditest ka.

Enam ei saa magada ka korralikult. Juuni oli veel enam-vähem, aga juuli on üks suur õudusunenägu. Üks unetu öö teise järel. Vähemalt õnnestub mul siiski paar tunnikest tukkuda, nii et surema veel ei hakka. Võib-olla on see sellest, et kogu aeg nii lämbe on, eriti toas. Talvel tundub toas jälle külmem kui õues. Oh seda irooniat. Ma vihkan unetuid öid. Veedan neid nukraid ballaade või Klassikaraadiot kuulates. Vähemalt ei nuta ma end igal öösel magama, seega on mul praegu parem. On ju?

Kui mul oleks rüperaal, siis ilmuksid sellised sissekanded blogisse kell kolm öösel. Sel ajal pidi palju enesetappe sooritatama. Oli vist nii? Kui saaks ülikooli sisse, siis saaks ehk ka läpaka. Kas pole mitte imelik kriteerium? Nojah, sedasi võin sellest unistama jäädagi. Kuigi tegelikult saaksin läpaka ka niisama. Enne lilled ja vein, siis läpakas ning varsti olen abielumehe noor armuke. Nüüd on naerukoht. Selline mõte ajab mu öökima, aga viimasel ajal ajab mind peaaegu kõik öökima. See on üsna imelik. Vahel on ka selline tunne, et pilt kaob taskusse. Täna oli ka sitaks halb olla veidi aega. Ema ütles, et mu huuled oli ka valged. Võib-olla oleks targem arsti juurde minna, aga mulle ei meeldi arstid.

Raamatukogus käin ka tihemini kui toidupoes. Tassin endale sealt igasuguseid raamatuid koju. Kõik läheb kaubaks: romaanid, luule, memuaarid. Neelan sõnu, lauseid, lõike, lehekülgi, terveid raamatuid. Neelan neid nagu palavikuline neelab ahnelt vett või mõnel juhul sooja teed. Emakeelne ja ingliskeelne lektüür. Viimasega on küll veidi kitsas, aga mulle veel hetkel piisab.

Kui ülikooli ei saa, tuleb litsiks hakata. Käsitöö ja kodundus pole siiski see, mis mind kõige rohkem tõmbab. Sorry, Hixi, ma tean, et sinu arvates see sobiks mulle. Ma ei näe sellel kahjuks eriti tulevikku, käsitööõpetajat minust nüüd küll ei saa. Seega müün paar aastat oma keha, kuni Iirlane kooli lõpetab ning advokaadibüroosse tööle saab. Me pidime kolima Itaaliasse või kuhugi. Mina oma kasside ja tema oma koeraga. Selline on üks neist hullumeelsetest plaanidest, mis me unetutel öödel teinud oleme. Kaks üksikut ja minevikus kinni olevat inimest, kes tahavad lihtsalt koos õnnetud olla. Teineteist armastada me nagunii ei suudaks, mitte praegu. Veel pole aeg.

Huvitav, mida mõni psühhiaater minust küll arvaks...

in the air tonight

2011-07-13T01:06:00.001+03:00

No, I won't forget that I'm a country girl

2011-07-09T23:14:00.000+03:00

Juhul, kui mõni veel aru pole saanud, siis elan ma talus. Ilusas looduslähedases kohas linna külje all. Lähimad naabrid on paarisaja meetri kaugusel. Julgelt võib väita, et ma olen läbi ja lõhki maatüdruk.

Minu suve juurde kuuluvad metsmaasikad ja muulukad, lambakarjas käimine, heinategu, pääsupoegade sirgumine, peenarde rohimine. Sekka ka mitmete kiletiivaliste tapmine, aga see kuulub igaühe suve juurde. Vähemalt ma arvan nii.

Viimased paar päeva olen palju aega kadakate vahel veetnud. Nimelt ei pea meie lambaid see okastraataed ning neil tuleb silma peal hoida, et nad kuhugi paha peale ei lähe. Põõsaste vahel on rahulik istuda ja lambad söövad siis ka palju rohkem, kui sa nende läheduses oled. Nagu kavatseksid sa nende eest rohu ära süüa. Täna õnnestus kotkast näha. Too tiirutas kadakate kohal nii rahulikult nagu polekski seal inimest olnud. Nojah, tavaliselt ei olegi. Tegi paar tiiru ja kadus mere poole.

Käisin täna ka vanades maasikakorjamiskohtades vaatamas, kuidas tänavu lood on. Enamus kohti kasvab iga aastaga üha rohkem rohtu ning maasikaid jääb aina vähemaks. See-eest leidsin palju muulukaid. Suured, küpsed muulukad. Muulukad kasvavadki kuivade ilmadega paremini kui maasikad. Kuigi tehniliselt on ka nende näol tegu maasikatega. Tore nostalgia tuli kohe peale, kui sai vanu lapsepõlvest tuttavaid radu tallatud ja ühelt marjaplatsilt teisele mindud. Ega tihti enam selle jaoks aega ole ju.

Namaste, bitches!

2011-07-08T14:58:00.000+03:00

Kui te tahate, et kärbsed sittumise ajal teie perse ümber tiirutavad ja vahetevahel kannil maanduvad, siis tulge mulle paariks päevaks külla. Nüüd, kui enamus inimesi on ära hirmutatud, võin normaalsematest asjadest ka kirjutada.

Mu õde ärkas täna veidi enne kaheksat, mis on suvel niigi vastuvõetamatu, et lihtsalt tund aega karjuda ja kisada, sest tal pole midagi selga panna. Seejärel pani ta riidesse ja läks välja. Seda ainult selleks, et pooleteise tunni pärast naasta ja uuesti hädaldama hakata. Kahjuks polnud ta oma repertuaari vahepeal muutnud. Mina sain tema kisast ainult peavalu ja tunnen nüüd kaasa mehele (või naisele), kellega ta kunagi koos elama hakkab ja abiellub ja ilusa väikese pere loob.

Mina kahjuks ei saa aru sellest, et naisterahvastel on kapp hilpe täis, aga selga pole ikka midagi panna. Minu kapist võite leida 2 paari teksaseid, u 10 toppi, 2 kampsunit ja dressid. Olgu, jope, mantel ja 2 kleiti on ka, aga vaevalt ma neid kleite enam kunagi kannan. Miks mina ei ärka hommikul kell kaheksa ainult selleks, et vinguda, et mul midagi selga panna ei ole? Kõik naljahambad võivad vait olla ning mitte öelda, et järelikult pole ma naine. Mõistmatuks jääb kõik see värk mulle. Pole siis ime, et mehed naistest aru ei saa, kui juba naised üksteisest aru ei saa.

Kas on ka aru saada, et sellest üks paras Vinguviiul on saanud? (Kui matsu ei jaga, kuulake rohkem Vikerraadiot.)

Vaatasin eile hommikul õudusega SAISi, et näha, et olen mõnes edetabelis mõned kohad langenud. Seal piiri peal on ikka jube olla. Kui RE kohale ei saa, siis ei saagi ülikooli. Mõtlesin, et enne südaööd või ühte öösel sinna enam ei vaata. Peale selle mõtlesin, et kui ikka väga madalal lõpetan, siis söön kõik jäätised, mis meil külmkapis on, ära. (Praegu on seal 25 jäätist.) Arvatavasti pean ma paaril korral oksendama, et kõik endale näost sisse ajada, aga pole lugu.

Ja see ilm on ka sama perses kui need rõvedad kärbsed.

That is all.

I hope this July will find you well

2011-07-06T00:57:00.004+03:00

Mul on tunne, et käes on aeg taas 10 aktuaalset asja kirja panna. Viimasest nimekirjast on üsna palju aega möödas. Eks see tähenda ikka seda, et ma olen laisk.

1. Mahlapulgad. Kuna on ikkagi suvi, siis tuleb end kuidagi jahutada. Mahlajää on minu sellesuvine valik. Ei, jäätis meeldib mulle ikkagi, aga vahel tahaks lihtsalt midagi, mis nii rammus pole. Kuna ma olen inimene, kes armastab meeldivat kasulikuga ühendada, siis tahaks proovida just neid "mahlapulki".

2. "Bad Kids". Just selle Lady Gaga loo puhul on tegu ühe mu suvise tantsulooga. Teise leiate siit.

3. Piknikud. Just praegu on paras aeg piknikku pidada. Kuigi keegi ei keela seda teha kevadel ja sügisel või isegi talvel. Ikkagi on suvel selleks hea aeg, sest siis on perel ja sõpradel ka koolivaheaeg ning puhkused. Peale selle on meid sel suvel enamasti ainult hea ilmaga õnnistatud. Miks mitte mahlapulgad kaasa võtta ja rannas üks piknik pidada ;)

4. Päikeseprillid. Olgem asuad, need on suve must have. Kui sul ikka päikeseprille pole, siis võid nii mõnelgi korral avastada, et oled pimestatud.

5. Pastelsed toonid. Kui eelmisel suvel meeldis mulle väga valge, siis sel aastal on kõik pastelsed toonid valgest ette saanud. Eriti lahedad on pastelltoonides kleidikesed. Pealegi, päevitus tuleb heledate riietega ka paremini esile.

6. Maasikad. Ükski suvi ei saa ilma maasikateta mööda minna. Neid saab niisama süüa, koogiks teha, moosiks teha, jogurti või vahukoorega süüa, šokolaadi kasta, näomaskiks teha. Lihtsalt super!

7. Jäätee. Ma arvan, et iga endast lugu pidav teesõltlane ei saa oma lemmik~~droogist~~joogist ka suvel lahti öelda. Siin tulebki appi tee jahutamine ning sellele jää lisamine.

8. Päikeseloojangud. Sõpradega päikeseloojangu poole jalutamine, armsamaga päikeseloojangu vaatamine - just need kuuluvad suve juurde. Keegi ei keela ka päikesetõusu vaadata ;)

9. Aiapeod. Millal siis veel kui mitte suvel?

10. Gillian Welch - The Horrow & The Harvest. Parim sumedateks suveõhtuteks. Albumi võite leida siit.

cry baby

2011-07-05T19:05:00.000+03:00